Usk ning preesterluse vanne ja leping

Minu tänaõhtuseks eesmärgiks on aidata teil saada enesekindlamaks, et suudate saada preesterluse vande ja lepingu õnnistuste vääriliseks. Selle vande ja lepingu võimalikud tagajärjed on nii tähtsad, et teie enesekindlus võib vajada aeg-ajalt turgutamist.

Issand on need tagajärjed selgelt välja toonud. Vande ja lepingu võimaluste vääriliseks osutumine toob endaga kaasa Jumala andidest suurima: igavese elu. See on Melkisedeki preesterluse eesmärk. Kui me peame kinni lepingutest, lubatakse meile preesterluse saamisel ja nende lepingute uuendamise käigus templitalituste ajal meie Taevase Isa, Elohimi antud vandega, et saame osa Tema hiilguse täiusest ja elame nii nagu elab Tema. Meie õnnistuseks pitseeritakse meid perega igavesti kokku ja meile lubatakse igavest juurdekasvu.

Nagu oodata võib, toob sellisele õnnistusele pretendeerimise nurjumine endaga kaasa traagilisi tagajärgi. Issand oli ka selles osas selgesõnaline. Järgnevaid sõnu loevad noortele meestele sageli nende juhid, kui kätte on jõudmas aeg, mil need noored mehed võivad saada Melkisedeki preesterluse. Tõenäoliselt meenub teile, mida te nende esmasel kuulmisel tundsite. Need on Päästja Jeesuse Kristuse sõnad, mis anti meile prohvet Joseph Smithi vahendusel:

„Ja samuti kõik need, kes võtavad vastu selle preesterluse, võtavad vastu minu, ütleb Issand;

sest see, kes võtab vastu minu teenijad, võtab vastu minu;

ja see, kes võtab vastu minu, võtab vastu minu Isa;

ja see, kes võtab vastu minu Isa, võtab vastu minu Isa kuningriigi; seepärast antakse temale kõik, mis on minu Isal.

Ja see on vastavalt vandele ja lepingule, mis preesterluse juurde kuuluvad.

Seepärast, kõik need, kes võtavad vastu preesterluse, võtavad vastu minu Isa vande ja lepingu, mida ta ei saa murda, ega saa seda tühistada.

Aga see, kes murrab seda lepingut pärast seda, kui ta on selle vastu võtnud, ja pöördub sellest täiesti ära, ei leia andestust pattudele ei selles maailmas ega tulevases.

Ja häda kõigile neile, kes ei jõua selle preesterluseni, mille te olete saanud, mille ma nüüd kinnitan teie peale, kes te olete tänasel päeval siin, minu enda häälega taevaist; ja ma olen isegi andnud taevastele vägedele ja oma inglitele käsu, et nad teie järele vaataksid.

Ja teile annan ma nüüd käsu: Pange end tähele, pöörates usinasti tähelepanu igavese elu sõnadele.”¹

Nüüd, kui te olete nagu mina, kui ma noore mehena esmakordselt neid sõnu kuulsin, võib üleskutse võtta vastu Melkisedeki preesterlus lausa heidutada. Selleks on vähemalt kaks põhjust, miks olla pigem enesekindel, kui lasta end heidutada karistustest, mis järgnevad sellele, kui vande ja lepingu pidamine ei õnnestu või kui otsustatakse see mitte vastu võtta. Ükskõik kas te võtate vande ja lepingu vastu ning avastate, et see on liigraske, või te isegi mitte ei püüa seda järele uurida, on karistus üks ja seesama. Seepärast pole kahtlustki, et meie jaoks on parim Püha Preesterlus vastu võtta ning püüda kogu südamest selle lepingutest kinni pidada. Kui me aga isegi mitte ei ürita, kaotame me kohe päris kindlasti igavese elu võimaluse. Kui me aga püüame ja saame Jumala abiga hakkama, pärime me igavese elu.

Üks põhjus on veel, miks otsustada kohe praegu olla kogu oma südamest selle vande ja lepingu väärilised ning kindlad, et teid saadab edu. Jumal lubab anda teile abi ja väge, mis tagab teile usu rakendamisel edu.

Lubage mul selgitada, millised on mõned teie õnnistused, kui lähete edasi usus.

Esiteks, juba see tõsiasi, et teile pakutakse vannet ja lepingut, on tõend sellest, et Jumal on teid teie võimekust ja suutlikkust teades välja valinud. Ta tunneb teid sellest ajast peale, mil olite koos Temaga vaimumaailmas. Teades teie tugevaid külgi, on Ta lasknud teil leida üles tõelise Jeesuse Kristuse Kiriku ja võimaldanud teile preesterlust. Te võite olla enesekindlad, kuna teil on tõend, et ka Tema on teie peale kindel.

Teiseks, kui te püüate oma lepingutest kinni pidada, on Päästja lubanud teile isiklikult abiks olla. Ta ütles, et kui te peate jätkuvalt preesterlust au sees: „Seal olen ka mina, sest ma lähen teie palge eel. Ma olen teie paremal käel ja vasakul, ja minu Vaim on teie südames, ja minu inglid ümber teie, et teid toetada”.²

Te võite vajada aeg-ajalt kinnitust, nagu minagi, et teil jagub jõudu selle püha preesterluse kohustuste täitmiseks. Issand nägi seda ette, et te kinnitust vajate. Ta ütles: „Sest need, kes on ustavad, nii et nad saavad need kaks preesterlust, millest ma olen rääkinud, ja suurendavad oma kutset, pühitsetakse Vaimu poolt nii, et nende kehad uuendatakse”.³

Ma olen näinud selle lubaduse täitumist omaenda ja teiste elus. Üks minu sõber teenis misjonijuhatajana. Ta rääkis mulle, et misjonil olles suutis ta õhtuti vaevu ülakorrusele voodisse ronida ise samal ajal mõtiskledes, kas tal jagub jõudu veel üks päev vastu pidada. Siis aga leidis ta hommikul endas uut jõudu ja pealehakkamist. Te olete seda näinud eakate prohvetite elus, kes näisid saavat jõudu juurde iga kord, kui nad tõusid tunnistama Issandast Jeesusest Kristusest ja taastatud evangeeliumist. See lubadus on antud neile, kes jätkavad preesterluses usuga teenimist.

Teile lubatakse ka, et teile antakse väge tunnistamiseks ning et selle käigus tehakse teid puhtaks ja teile lubatud igavese elu vääriliseks.

„Sest ma annan teile andeks teie patud selle käsuga – jääge oma meeles vankumatuks pühalikkuses ja palve vaimus ning tunnistuse andmises kogu maailmale neist asjadest, mis teile on edasi antud.

Seepärast, minge kogu maailma; ja kuhu iganes te minna ei saa, sinna saatke, et tunnistus võiks minna teilt kogu maailma, igale loodule”.⁴

Ja koos selle lubadusega on Issand pidanud teid au sees, öeldes teie kohta järgmist: „Teie olete need, kelle minu Isa on minule andnud; teie olete minu sõbrad”.⁵

On veel üks imeline õnnistus, mis teid preesterluse lepingutest kinni pidama kannustab. Preesterluses teenimine valmistab teid ette igaveseks pereeluks. See muudab teie arvamust selle kohta, mida tähendab olla abikaasa, isa, poeg või vend. Selline muudatus toimub teie südames siis, kui tunnete, et teie usk on suurenenud ja lubadus igavesest elust Melkisedeki preesterluse kaudu muutub teie jaoks tõeliseks.

Nii juhtus Parley P. Prattiga, kui prohvet Joseph Smith õpetas talle esimest korda õpetust igavestest peredest. Parley P. Pratt kirjutas:

„Just sel ajal sain ma temalt esmase teadmise igavese pere ja sugupoolte igavese liidu kohta nendes sõnulseletamatult kestvates suhetes, mida oskavad hinnata vaid ülimalt arenenud mõistusega ja südamelt puhtad, mis on kõige selle väärilise aluseks, mida võib nimetada õnneks. … Temalt sain ma teada, et naine minu südames võidakse kindlustada mulle ajaks ja kogu igavikuks ning et see puhas sümpaatia ja kiindumus, mis meid teineteise jaoks kalliks tegid, voolasid välja jumaliku igavese armastuse lättest. Temalt sain ma teada, et me võime viljeleda neid tundeid ning need võivad areneda ja kasvada kogu igaviku; samas kui meie lõputu liidu tulemuseks on nii arvukalt järeltulijaid kui on tähti taevas või liiva rannas. …

Ma olin juba varem armastanud, kuid ei teadnud, miks. Nüüd aga tundsin ma ehedat õilist armastust, … tugeva ülendatud tunnet. … Ma tundsin, et Jumal on tõepoolest mu Taevane Isa ja et Jeesus on mu vend, ning et naine minu südames on surematu, igavene kaaslane; mulle trööstiks antud lahke, teeniv ingel ja mulle igavesest ajast igaveseks antud hiilgusekroon”.⁶

Ma tunnistan isiklikult, et kui preesterluses usuga teenida, muudab see just nõnda meie südant ja tundeid. Noor mees, kes täna minu sõnu kuuleb, võib olla kindel, et preesterlust au sees hoides kaitstakse teda kiusatuse eest teha seksuaalset pattu, mis on maailmas, kus me elame, laialt levinud. Kui pärast minu tänaõhtust sõnavõttu suureneb Aaroni preesterluse hoidja usk igavese preesterluse kaudu kindlustatud igavesse elusse, suudab ta näha Jumala tütardes nende tõelist väärtust ja järelpõlvelubaduses põhjust puhas olla ja puhtaks jääda.

Samal viisil paneb usk vandesse ja lepingusse meis arenema ligimesearmastuse, mis on igavese pere jaoks hädavajalik. Üks lubadus, mille me preesterlust vastu võttes anname, on lubadus teiste eest hoolitseda.

Ma olen näinud imet, kuidas kasvab ligimesearmastus preesterluse hoidjate südametes. Nagu ka paljud teist. Ja paljud väljaspool Kirikut. Ma olin parasjagu president Gordon B. Hinckley kabinetis, kui helises telefon. President kõneles lühidalt ja jätkas siis minuga vestlemist. Ta peatus siiski hetkeks, et selgitada. Ta ütles, et helistajaks oli Ameerika Ühendriikide president, kes sõjaväelennukis teel Washingtoni üle Utah´ lendas. Ameerika Ühendriikide president helistas, et tänada president Hinckley´t selle eest, mida preesterluse hoidjad olid pärast üht orkaani ära teinud. Ameerika Ühendriikide president ütles, et on ime, et me suutsime leida nii kiiresti nii palju inimesi, kes väga hästi koos töötasid. Ta kiitis meie rahvast, öeldes, et teame, kuidas tegutseda.

Ehk avaldas Ameerika Ühendriikide presidendile muljet see miski, mida ta pidas meie heaks organiseerimisoskuseks. See oli osa sellest imest. Kuid veel suurem põhjus imeks oli see, et sadadel ja ehk isegi tuhandetel preesterluse hoidjatel oli niivõrd suur usk preesterluse vandesse ja lepingusse. Asja ei muutnud mitte nende organiseeritus, vaid usk preesterluse vandesse ja lepingusse, mis ajendas neid läbima suuri vahemaid, jääma kohale pikkadeks tundideks ja taluma raskusi Issanda Jeesuse Kristuse esindajatena hädasolijate eest hoolitsedes.

Preesterluses teenimise käigus kujunes neis ligimesearmastuse vägi ja vaim, mis on vajalik selleks, et olla suurepärased abikaasad, isad, pojad ja vennad oma siinsetes ja igavestes peredes. Need juhtumid preesterluses teenimisest on toimunud siis, kui me vendade ja õdedena Jumala perekonnas oleme ikka ja jälle ulatanud inimestele kõikjal maailmas oma sõbrakäe.

Minu palveks on, et otsustaksite täna õhtul ja jätkaksite seejärel iga päev Jumalaga sõlmitud lepingutest usuga kinni pidamist, et nõutada endale niiviisi lubadust, mille Ta teile vandega andis. Te saate seda teha lihtsate asjadega. Kui saate kokku oma kvoorumiga, võite te näha neis oma vendi Jumala perekonnas. Teie kvoorumis või preesterluse rühmas vajab keegi abi. Ta ei pruugi seda välja näidata. Te ei pruugi seda tähele panna. Kuid Jumal teab seda ja kutsub teid olema Oma teenija abivajaja aitamisel.

Te võite olla nagu see preesterluse hoidja, kes küsis iga kord, kui me üheskoos preesterluses teenisime: „Kuidas vanaema elab?” Nii palju kui mina tean, polnud ta mu ämma kunagi kohanud. Kuid mingil kombel oli ta saanud teada ämma haigusest ja kõrgest east. Ma ei suuda väljendada, kui palju see minu jaoks tähendas, kui nägin, kuidas Jumal sirutas preesterluse hoidjate kaudu oma käe lohutuseks ja trööstiks minu ja mu naise suunas. Teil võib olla sama mõju iga kord, kui preesterluse hoidjatega kokku saate, kui peate alati meeles oma lepingut abistada neid, kelle käed on rippu vajunud ja kes kannavad raskeid koormaid. Seda tehes kujunevad teis välja omadused, mis muudavad teid igavese perekonna liikme vääriliseks.

On veel üks asi, mida te saate teha. Te saate uurida jumalasõna mitte ainuüksi iseenda tarbeks, vaid selleks, et olla Issanda Jeesuse Kristuse saadik kogu maailmale. Kui teie suutlikkus evangeeliumi õpetada suureneb, olete te sobilikud aitama Taevast Isa Tema laste kokkukogumisel. Sellele järgneb taas õnnistus. Kui teil peaks tekkima kunagi vajadus siin või tulevase maailma peres kadunud lambaid tagasi tuua, olete te saanud vägevamaks kui arvata oskate.

Issand kirjeldab seda imelist õnnistust pühakirjakohas Alma 13:6: „Ja nõnda olles kutsutud selle püha kutsega ja määratud Jumala püha korra ülempreesterlusse õpetama tema käske inimlastele, nii et ka nemad võiksid pääseda tema rahusse”.

Teile võib anda teenimisel enesekindlust järgmine lubadus edu saavutamiseks:

„Nüüd nemad, pärast seda, kui nad olid Püha Vaimu läbi pühitsetud, kui nende rõivad olid tehtud valgeks, olles puhtad ja määrdumata Jumala ees, nad ei võinud ilma jäledust tundmata vaadata patule ja oli palju, väga palju neid, kes olid tehtud puhtaks ja pääsesid Issanda, oma Jumala, rahusse.

Ja nüüd, mu vennad, ma tahaksin, et te alandaksite end Jumala ees ja kannaksite meeleparandusele sobivat vilja, et ka teie võiksite pääseda sellesse rahusse”.⁷

Ma tunnistan, et Isa Jumal elab. Te olete sõlminud Temaga lepinguid. Ta pakub teile vannet, igavese elu lubadust, mida Ta ei saa murda. Ma tunnistan teile, et preesterlus on vägi, millega Jumal oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu lõi maailmad. Ma tunnistan, et Jumal tahab, et oleksite edukad ja naaseksite taas elama koju Tema juurde igavesse perekonda. Ma tunnistan teile, et see on Jeesuse Kristuse tõeline Kirik. Selles on preesterluse võtmed. Just selle preesterlusega ongi Jumal teid austanud. Ma luban teile, et Ta tunneb teie võimeid, ja et neist piisab, et teil oleks täielikult uskudes lootust teie endi ja teie pere igavesele elule. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.