Jeesuse Kristuse evangeelium

Apostel Paulus kuulutas julgelt: „Sest ma ei häbene evangeeliumi; sest see on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub” (Roomlastele 1:16). Sellestsamast julgusest tunnistavad meie põhimisjonärid, kes teenivad paljudes maailmajagudes.

Jeesuse Kristuse evangeelium on oma põhiolemuselt viiest koostisosast koosnev retsept igavese elu saavutamiseks. Arutagem esmalt, mis meist võib saada, kui me seda retsepti järgime, ja seejärel vaadelgem igat koostisosa eraldi.

Mida me teame igavesest elust? Mooses 1:39 teavitab meid, et Issanda töö ja hiilgus on tuua meile surematus ja igavene elu. Me õpime sellest, et surematus ja igavene elu on erinevad ja teineteisest eristatavad. Igavese elu and, mida lubatakse vaid teatud tingimustel, on palju suurem kui surematuse and. Vastavalt vanem Bruce R. McConkie’le: „Igavene elu pole nimetus, millega viidatakse üksnes tulevase elu lõputusele. Surematus tähendab igavesti elamist ülestõusnuna ja Jumala armu läbi saab selline elu lõputu jätkumine osaks kõikidele inimestele. Igavese elu pärivad aga vaid need, kes kuuletuvad täielikule evangeeliumi seadusele. See on „suurim Jumala andidest”, kuna see on just selline ja sellist liiki elu, seisund ning elukvaliteet, millest tunneb rõõmu Jumal ise. Nõnda saab igavese elu saajatele osaks ülendus. Nad on Jumala pojad, Kristuse kaaspärijad, Esmasündinu Kiriku liikmed. Nad saavad jagu kõigest, neil on kõik vägi ja nad saavad osa Isa täiusest” (Mormon Doctrine, 2. trükk, 1966, lk 237).

Trükise „Jutlusta minu evangeeliumi” esimese lehekülje alusel on meie misjonäride kohuseks: „kutsu[da] teisi tulema Kristuse juurde, aidates neil võtta vastu taastatud evangeelium Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse uskumise, meeleparanduse, ristimise, Püha Vaimu anni saamise ja lõpuni vastupidamise kaudu” (2004).

Paljudes kokaraamatutes võime näha pilte täiuslikest roogadest, mida retsepti järgi teha saab – puhas rõõm kokkamisest. Need pildid on olulised, kuna aitavad meil ette kujutada lõpptulemust, kui toiduvalmistamisel retsepti juhistest täpselt kinni peame. Lõpptulemusele mõtlemine on alustamise juures tähtis, kuid kokaraamatu piltidel kujutatud lõpptulemus on saavutatav üksnes siis, kui teeme kõik õigesti. Kui juhiseid ei järgita või mõni koostisaine jääb lisamata või selle kogus on vale, jõutakse harva soovitud tulemuseni nii maitse kui väljanägemise osas. Pilt täiuslikust roast võib anda siiski motivatsiooni, et millegi nii maitsva kui ka kauni valmistamine uuesti ette võtta.

Milline pilt tuleb mõttesse, kui mõelda igavesele elule? Ma arvan, et kui oskaksime igavest elu selgelt ja tõetruult ette kujutada, muudaksime me oma käitumist. Meid ei tuleks tagant torkida, et teeksime kõike, mis vastupidamist nõuab, lõpuni – olgu see kodu- või külastusõpetus, koosolekutel osalemine, templis käimine, kõlbeline elu, palvetamine või pühakirjade lugemine. Me tahaksime teha seda kõike ja veel enamatki, kuna mõistame, et see kõik valmistab meid ette igatsetud paika minekuks.

Miks on vajalik, et misjonäri esmaeesmärgiks on aidata teistel hakata uskuma Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse? Selleks, et võtta vastu Jeesuse Kristuse evangeelium, peavad inimesed võtma kõigepealt vastu Tema, kelle evangeelium see on. Nad peavad usaldama Päästjat ja Tema õpetust. Nad peavad uskuma, et tänu lepitusele suudab Päästja pidada kinni meile antud lubadustest. Kui inimestel on usku Jeesusesse Kristusesse, võtab ta vastu Tema lepituse ja õpetused ning hakkab nende järgi elama.

3 Nefi 27. peatükis õpetab Päästja oma jüngritele Tema evangeeliumi, Ta maise teenimistöö ja Tema lepituse vastastikust sõltuvust:

„Vaadake, ma olen andnud teile oma evangeeliumi ja see on see evangeelium, mille ma olen andnud teile – et mina tulin maailma, et teha oma Isa tahet, sest minu Isa saatis mind …

Ja juhtub, et see, kes meelt parandab ja on ristitud minu nimesse, saab täidetud; ja kui ta peab vastu lõpuni, vaata, teda ma hoian süütuna oma Isa ees sel päeval, kui ma tõusen maailma üle kohut mõistma” (3 Nefi 27:13, 16).

Usk Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse pöörab meid Tema poole. Maailm õpetab meile, et kui nähakse, siis ka usutakse, aga meie usk Issandasse paneb meid uskuma nii, et suudame näha Teda ja Isa plaani meie jaoks.

Meie usk paneb meid ka tegutsema – see viib tõelise meeleparandusega seotud pühendumise ja muudatusteni. Amulek õpetas Alma 34. peatükis:

„Sellepärast ainult sellele, kellel on usku meeleparanduseks, teostub suur ja igavene lunastusplaan.

Sellepärast, annaks Jumal teile, mu vennad, et teie võiksite hakata rakendama oma usku meeleparanduseks, et te hakkaksite hüüdma tema püha nime, et tal oleks halastust teie vastu;

jah, hüüdke tema poole halastuse saamiseks, sest ta on võimas päästma” (salmid 16–18).

Miks peab meelt parandama enne ristimist ja Püha Vaimu saamist? Kristuse hääl kuulutas nefilastele ohverdamise seaduse lõppu ning ütles siis: „Ja te tooge mulle ohvriks murtud süda ja kahetsev vaim. Ja kes iganes tuleb minu juurde murtud südame ja kahetseva vaimuga, selle ristin ma tule ja Püha Vaimuga … „ (3 Nefi 9:20).

Sedasama nõuet käsitletakse Õpetuse ja Lepingute 20. osa salmis, mida me kasutame sageli ristimiseks vajalikest nõuetest rääkimisel. 37. salmis seisab: „Kõik need, kes alandavad ennast Jumala ees ja soovivad saada ristitud ja tulevad murtud südame ja kahetseva vaimuga ning tunnistavad kiriku ees, et nad on tõesti meelt parandanud kõigist oma pattudest, .. võetagu ristimise kaudu tema kirikusse”.

Nendes pühakirjasalmides edastatakse tähtsaid õppetunde meeleparanduse olemuse kohta seoses ristimiseks valmistumise ja Püha Vaimu saamisega. Kõigepealt nõuab meeleparandus alandlikku suhtumist. Selleks, et valmistuda ristimiseks ja Kristuse nime enda peale võtmiseks, peame me end Tema ees alandama – tooma ohvriks murtud südame ja kahetseva vaimu ning nõustuma Tema tahtega. Teiseks saame me teada, et inimesed peavad tunnistama Kiriku või Kiriku esindaja ees, et nad on oma pattudest meelt parandanud. Lõpuks jääb meil üle tõdeda, et meeleparandus, mis on puhastusprotsess, eelneb ristimisele, mis on puhastav talitus, selleks et valmistada inimest ette Püha Vaimu saamiseks. Püha Vaim on Jumaluse kolmas liige. Püha Vaimu and on kättesaadav vaid neile, kes on meeleparanduse kaudu maailma pattudest puhtad.

Miks on meil vaja ristimist, et saada Püha Vaim? Vanem Orson F. Whitney õpetas: „Ristimine koosneb kahest osast ja tal on kaks eesmärki. Ristimine mitte ainult ei puhasta, vaid valgustab hinge, tehes ilmsiks Jumala asjad minevikus, olevikus ja tulevikus, ning andes edasi kindla tunnistuse tõe kohta. Patust puhastatud hing on olukorras, mis võimaldab tunda rõõmu Püha Vaimu kestvast mõjust, milline Vaim „ei ela ebapühades templites”. Veega ristimine teeb algust puhastus- ja valgustustööga. Vaimuga ristimine viib selle lõpule” („Baptism – The Birth of Water and of Spirit”, lk 10).

Nefi kirjeldab ristimist vee ja tulega väravana (vt 2 Nefi 31:17). Miks on ristimine värav? Sest see on talitus, mis tähistab püha ja siduva lepingu sõlmimist Jumala ja inimese vahel. Inimesed lubavad hüljata maailma, armastada ja teenida oma ligimest, toetada orbusid ja leski nende kannatustes, kuulutada rahu, jutlustada evangeeliumi, teenida Issandat ja pidada kinni Tema käskudest. Issand lubab „valada oma Vaimu veel rikkalikumalt” meie peale” (Moosia 18:10), lunastada oma pühad nii ilmalikult kui vaimselt, arvata nad nende hulka, kes tõusevad üles esimesena ja anda igavese elu. Ristimine ja Püha Vaimu vastuvõtmine on ettekirjutatud viis igavesse ellu viivale kitsale ja ahtale teerajale astumiseks.

Vastavalt apostel Paulusele väljendab ristimine ka meie heitmist märga hauda, kust me tõuseme „uues elus” (Roomlastele 6:4) Kristuses. Ristimistalitus sümboliseerib Kristuse surma ja ülestõusmist – me sureme koos Temaga, et saaksime elada koos Temaga. Selles mõttes on ristimine esimene päästev talitus ja Püha Vaimu vastuvõtmine aitab meil kõigil edasi pürgida ning lõpuni vastu pidada.

Kuidas lõpuni vastu pidada? Lõpuni vastu pidamine nõuab lõpuni ustavaks jäämist, nii nagu Paulus, kes ütles Timoteosele: „Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud!” (2 Timoteosele 4:7) Loomulikult pole see mingi kerge ülesanne. See peabki olema raske, proovilepanev ja lõplikult puhastav, kuna me valmistume naasma elama oma Taevaisa juurde ja saama osa igavestest õnnistustest.

Lõpuni vastu pidamine pole kindlasti mitte mingi iseseisev projekt. Kõigepealt läheb selleks vaja Päästja lunastavat väge. Me ei saa naasta oma Taevase Isa juurde, kui me pole puhtad, ja nii peame me jätkama meeleparandust. Ideaalis parandame me meelt hetk hetke järel, kuid käime ka igal nädalal sakramendikoosolekul, et võtta sakramenti ja uuendada oma ristimislepinguid. Teiseks nõuab lõpuni vastu pidamine Püha Vaimu, kes juhataks meid ja puhastaks patust. Kolmandaks peab meil olema oma lahutamatu koht pühade seas, teenides oma vendi ja õdesid evangeeliumis ning lastes neil end teenida. Ristimise kaudu saavad meist Kristuse ihu liikmed (vt 1 Korintlastele 12:11–13); igaühel meist on oma roll, igaüks meist on tähtis, kuid selleks et edu saavutada, peame me olema oma Päästjas ühendatud. Neljandaks tuleb meid jagada evangeeliumi teistega. Lubadused seoses kasvõi ühe hinge Issanda juurde toomisega on sügavamõttelised ja igavesed (vt ÕL 18:15). Lisaks sellele juurdub evangeelium nendes, kes seda sagedasti jagavad, üha sügavamalt. Lõpetuseks tuleb meil lõpuni vastu pidamiseks usku ja lootust Kristusesse alati alal hoida ja nende paljude viiside seas, kuidas seda teha, on palvetamine, paastumine ja pühakirjade lugemine. Need tegevused kindlustavad meid Vastase kavalate plaanide ja tuliste noolte vastu.

Ma armastan Jeesuse Kristuse evangeeliumi, sest see määrab kindlaks, kuidas saada osa evangeeliumi viljadest ja kogeda „äärmiselt suurt rõõmu” (1 Nefi 8:12), mis ainult selle evangeeliumiga kaasneda võib, ning pidada vastu lõpuni keset kõiki sureliku elu proovikivisid. Evangeelium õpetab meile kõike, mida meil on vaja teada, et naasta ülestõusnu ja austatuna elama oma Taevase Isa juurde. Jäägu meile kõigile meelde kujutlus igavesest elust. Järgigem usinalt igavese elu retsepti, milleks on Jeesuse Kristuse evangeelium. Pidagem vastu lõpuni! Jeesuse Kristuse nimel, aamen.