Päästmine ja ülendus
Jumala igaveses plaanis on päästmine isiklik, ülendus perekondlik.
Me tervitame tänulikult vanem D. Todd Christoffersoni tulekut Kaheteistkümne Apostli Kvoorumisse. Me toetame kogu südamest seda suurepärast Esimest Presidentkonda ja kõiki, keda on kutsutud.
Vennad ja õed, kuulnud teadet president Gordon B. Hinckley surmast, tundsime me kõik otsekohe sügavat kaotust. Teades aga, et tema saatus on Issanda kätes, on meie kurbus asendunud tänulikkusega. Me oleme väga tänulikud sellelt suurelt Jumala prohvetilt õpitu eest.
Tänasel pühalikul koosolekul oleme me täitnud Issanda tahet, kes ütles, et „kellelegi ei anta minna ja jutlustada minu evangeeliumit või üles ehitada minu kirikut ilma, et ta oleks pühitsetud kellegi poolt, … kellel on volitus, ja kirikule on teada, et tal on volitus ning ta on pühitsetud vastavalt nõuetele kiriku juhtide poolt”.1 Seda ühise nõusoleku2 reeglit on järgitud ja Kirik läheb edasi mööda oma kindlaks määratud kurssi.
Kõik maailma liikmed toetavad president Thomas S. Monsonit ja tema võimekaid nõuandjaid. Me ei ole „mitte enam võõrad ega majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, rajatud apostlite ja prohvetite alusele, kus Kristus Jeesus ise on nurgakivi”.3
Issand ilmutas, miks „tema on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks”.
Ta tegi seda selleks, „et pühi inimesi täielikult valmistada abiliste tööle Kristuse ihu ülesehitamiseks, seniks kui me kõik jõuame ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele”.4
Seega on apostlite – Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne – teenimistööks panna alus sellele ühisele usule ja kuulutada oma teadmisi Õpetajast. Meie teenimistööks on õnnistada nende kõigi elu, kes õpivad tundma ja järgima Issanda „tee[d], mis on üle kõige”5. Ja meil tuleb aidata inimestel valmistuda nende võimalikuks päästmiseks ja ülenduseks.
Kolmas usuartikkel kuulutab, et „Kristuse lepituse läbi võib saada päästetud kogu inimkond, kui nad kuuletuvad evangeeliumi seadustele ja talitustele”.
Olla päästetud ehk päästmise osaliseks saamine tähendab pääsemist füüsilisest ja vaimsest surmast. Jeesuse Kristuse ülestõusmise tõttu tõusevad üles kõik inimesed ja nad päästetakse füüsilisest surmast. Jeesuse Kristuse lepituse, Temasse uskumise, Tema evangeeliumi seadustele ja talitustele kuuletumise ning Tema teenimise kaudu võivad inimesed pääseda ka isiklikust vaimsest surmast.
Olla ülendatud ehk ülenduse osaliseks saamine viitab ülimale õnne ja hiilguse seisundile selestilises riigis. Need õnnistused võivad meile osaks saada pärast seda, kui lahkume sellest haprast ja surelikust elust. Praegu on aeg oma võimalikuks päästmiseks ja ülenduseks ette valmistuda.6
Selle ettevalmistuse juurde kuulub kõigepealt evangeeliumi kuulmine ja mõistmine. Sel põhjusel viiakse Jeesuse Kristuse evangeeliumi „kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele”.7
Isiklik kohustus
Mõned aastad tagasi kohtusin ma Aafrikas ühe suguharu kuningaga. Kui ta mõistis, et teda õpetab Issanda apostel, oli ta sügavalt liigutatud. Ta ütles, et suur hulk tema rahvast saaks ristitud, kui ta annaks neile sellise korralduse. Ma tänasin teda tema lahkuse eest, kuid selgitasin, et Issand nii ei toimi.
Usu kujundamine Issandasse on isiklik asi. Ka meeleparandus on isiklik asi. Inimene võib vaid ise ristitud saada ja Püha Vaimu vastu võtta. Igaüks meist sünnib teistest eraldi ja nõnda peab ka igaüks „uuesti sündima”8 teistest eraldi. Päästmine on isiklik asi.
Perekondlikud kohustused
Isikliku arengu eest kantakse hoolt perekonnas, mis on „kesksel kohal Looja plaanis Tema laste igavese saatuse suhtes”9. Kodu peab olema Jumala armastuse ja teenimise labor. Mehe kohuseks on armastada oma naist ja naisel oma meest ning lastevanemad ja lapsed peavad armastama üksteist.
Perekond on kogu maailmas järjest tugevama rünnaku all. Kui pered ei saa hakkama, ei saa hakkama ka paljud meie poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed süsteemid. Ja kui pered ei saa hakkama, ei suuda nad saavutada oma hiilgavat igavest potentsiaali.
Meie Taevane Isa tahab, et abikaasad oleksid teineteisele ustavad ning austaksid oma lapsi ja kohtleksid neid kui Issandalt saadud pärandit.10 Sellises perekonnas uuritakse pühakirju ja palvetatakse üheskoos. Ja koondatakse oma tähelepanu templile. Templis saadakse kõrgeimad õnnistused, mis Jumal on oma ustavatele lastele tallele pannud.
Tänu Jumala suurele õnneplaanile11 saavad pered olla koos igavesti – ülendatuna. Meie Taevane Isa teatas: „Minu töö ja minu hiilgus on see – tuua inimesele surematus ja igavene elu”.12 Tema mõlemad eesmärgid said võimalikuks Ta Armastatud Poja Jeesuse Kristuse lepituse kaudu. Tema lepitus muutis ülestõusmise reaalsuseks ja igavese elu võimalikuks kõikidele, kes kunagi elavad.
Ülestõusmine või surematus tuleb igale mehele ja igale naisele tingimusteta annina.
Igavene elu ehk selestiline hiilgus ehk ülendus on kokkuleppeline and. Selle anni tingimused on määratlenud Issand, kes ütles: „Kui sa pead kinni minu käskudest ja pead vastu lõpuni, saad sa igavese elu, milline and on suurim Jumala andidest”.13 Nende vajalike tingimuste hulka kuuluvad usk Issandasse, meeleparandus, ristimine, Püha Vaimu saamine ning püsiv ustavus templitalitustele ja -lepingutele.
Ükski mees siin Kirikus ei jõua selestilise hiilguse kõrgeimale astmele ilma temaga pitseeritud väärilise naiseta.14 See templitalitus võimaldab neil mõlemal saada lõpuks ülendatud.
Kirikus võidakse meid kutsest vabastada. Meid ei saa aga vabastada lapsevanemakohustustest. Issand on käskinud inimajaloo esimestest päevadest peale lastevanematel oma lastele evangeeliumi õpetada.15 Mooses kirjutas: „Kinnita [Jumala sõnu] oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!”16
Issand on lisanud tänapäeval, et meil tuleb „oma lapsed üles kasvatada valguses ja tões”17. Kirik peab olema lastevanematele nende laste õpetamise kohustuses abiks, kuid ei tohi nende kohustust endale võtta.
Käesoleval ohjeldamatu kõlvatuse ja sõltuvust tekitava pornograafia ajastul on lastevanematel püha kohustus õpetada oma lastele Jumala tähtsust nende elus.18 Nendest jumaliku potentsiaali jaoks nii ülimalt hävituslikest pahedest tuleb Jumala lastel rangelt eemale hoida.
Me peame õpetama oma lapsi ka oma vanemaid austama. Viies käsk ütleb: „Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Jehoova, su Jumal, sulle annab!”19
Kuidas oma lapsi kõige paremini õpetada? Issand on andnud meile konkreetse juhise: „Ükski võim ega mõju ei saa ega tohi põhineda vaid preesterlusel kui sellisel, vaid üksnes veenmisel, pikameelsusel, lahkusel ja tasadusel ning teesklematul armastusel;
heldusel ja puhtal teadmisel, mis avardavad suuresti hinge ilma silmakirjalikkuse ja pettuseta – aeg-ajalt karmilt noomides, kui Püha Vaim selleks märku annab; ja seejärel näidates üles veelgi suuremat armastust selle vastu, keda sa oled noominud, et ta ei peaks sind oma vaenlaseks”.20
Kui laps vajab korralekutsumist, võiksite te küsida iseendalt: „Mida ma saan teha, et veenda teda millegi parema kasuks otsustama?” Kui korralekutsumine on möödapääsmatu, tehke seda vaikselt, eraviisiliselt, armastusest ajendatuna ja mitte teiste ees. Kui noomimine on vajalik, näidake viivitamatult üles veelgi suuremat armastust, et ei jääks kübetki pahameelt. Selleks, et olla veenev, peab teie armastus olema siiras ning teie õpetused peavad põhinema jumalikel õpetustel ja õigetel põhimõtetel.
Ärge püüdke oma laste üle valitseda. Selle asemel kuulake neid, aidake neil õppida evangeeliumi, inspireerige neid ja juhatage neid igavese elu poole. Te olete Jumala esindajad nende laste eest hoolitsemisel, keda Ta on teie hoolde usaldanud. Olgu Tema jumalik mõju jäädavalt teie südames, kui te õpetate ja veenate.
Esivanemad
Igasugune arutelu perekondlike kohustuste teemal seoses ülenduseks valmistumisega poleks täielik, kui käsitleksime vaid ema, isa ja lapsi. Kuhu jäävad vanavanemad ja teised esivanemad? Issand on ilmutanud, et ilma nendeta me täiuslikuks ei saa, ka ei saa neid teha täiuslikuks ilma meieta.21 Pitseerimistalitused on ülenduse jaoks hädavajalikud. Naine peab olema pitseeritud oma mehe külge; lapsed peavad olema pitseeritud oma vanemate külge ja me kõik peame olema ühendatud oma esivanematega.22
Mis saab aga neist, kel ei ole võimalik selle elu jooksul abielluda või neist, keda ei saa selles elus oma vanematega pitseerida? Me teame, et Issand mõistab meie kõigi üle kohut vastavalt meie tegudele23 ja ka südamesoovidele, ning et ülenduse õnnistused antakse kõigile, kes on väärilised.24
Meie oleme lepingulastena ülimalt soositud. Meie südamesse on külvatud lubadused, mis anti isadele – Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile. Issand on öelnud: „Teie olete seaduslikud pärijad, liha järgi, ja olete olnud varjul maailma eest ühes Kristusega Jumalas.
Seepärast, õnnistatud olete teie, kui te jätkate minu headuses, valgusena paganatele, ja selle preesterluse kaudu, päästjana minu Iisraeli rahvale”.25
See elu on aeg, mil valmistuda päästmiseks ja ülenduseks.26 Jumala igaveses plaanis on päästmine isiklik, ülendus perekondlik.
Me oleme tulnud lepingulastena tänahommikusele pühalikule koosolekule. Me oleme pööranud tähelepanu prohvetite ja apostlite pühale ametinimetusele. Lõplik kohustus päästmiseks ja ülenduseks valmistumisel lasub aga igaühel endal, vastutades omaenda valikuvabaduse eest, täites oma kohustusi omaenda peres ja kandes teistsugust püha ametinimetust: ema, isa, tütar, poeg, vanaema või vanaisa.
Täitkem neid vastutavaid rolle usuga, selle Kiriku pea, Jeesuse Kristuse, ja Tema prohvetite juhatusel, kelle vahendusel Ta räägib, palvetan ma Jeesuse Kristuse nimel, aamen.