„Me ei anna alla, me ei saa alla anda”

Ma toetan tänulikult koos teiega Jumala tahet oma rahva suhtes. Tänan sind, president Monson, su südame puhtuse eest.

Joseph Smithi kiusati taga ning koheldi halvasti, kui ta metsasalus aset leidnud pühast kogemusest rääkis. Vastaspool kasutas tema vastu naeruvääristamise relva: „Ma olin tundmatu poisike, … siiski panid kõrgetel positsioonidel olevad isikud mind piisavalt tähele, et pöörata avalikku arvamust minu vastu ja tuua minu peale õelat tagakiusamist. …”¹

Joseph arendas kannatlikkust, mõõdukust ning usku, hoolimata sellest, et kõikjal seisis ta vastakuti vaenlastega. Josephi enda sõnul: „Kurjad ja sepitsevad inimesed kavatsevad hävitada süütuid … siiski, hiilgav evangeelium oma täiuses levib.”² „Ükski patune käsi ei saa selle töö edasiliikumist peatada.”³

Isegi praegusel ajal leidub neid, kes meie õpetustest valesti aru saavad ning kes kahtlevad nendes muutumatutes väärtustes, mille järgi meid elama kutsutakse.

Mu noor sõber, Ethan, esitas oma emale raske küsimuse. Ethan, nagu paljud teismelised, tahab olla sõltumatu, majanduslikult iseseisev ning heade sõpradega ümbritsetud. Ta püüab teha häid valikuid iseseisvalt. Ta on äärmiselt vapper, õpib hoolega ning uurib iga päev pühakirju. Nagu kõik noored, seisab ka Ethan silmitsi tohutute kiusatustega. Neid võib ette tulla kooli koridorides, Internetis, neid võib kohata filmides ning muusikas. Neid võib kuulda halvas kõnepruugis ning näha väljakutsuvas riietumises. Seda, mis on vale, serveeritakse sageli õige pähe. Teismeliste seas on levinud ärevus ja hirm teiste poolt hüljatud saada. Kaaslaste survele on tihti raske vastu seista. Ethan tundis, et on üle külvatud vasturääkivatest väärtustest.

Ethan küsis emalt: „Ema, kas ma pean oma väärtuste osas järeleandmisi tegema, et mu sõbrad alles jääksid?”

See on sügavamõtteline küsimus kõigile vanusest olenemata. Kas me teeme järeleandmisi oma standardite osas, et sobituda naabruskonda? Kas me muudame oma väärtusi, et vastata töökoha nõuetele või olla koolis populaarne?

Ethani armastava ema vastus oli: „Ei.”

Ka minu ühemõtteline vastus on: „Ära tee seda, Ethan! Ära kunagi unusta, et sa oled Jumala poeg ning Ta armastab sind. Ela oma väärtuste järgi. Seisa selle eest, millesse sa usud. Mõnikord pole see kerge ning sa võid mõneks ajaks üksi jääda. Otsi sõpru, kellel on vooruslik loomulaad, mine nende juurde ning väljenda oma tänu nende eeskuju eest. Sa võid isegi leida kellegi, kes tunneb end sama üksikuna kui sina. Palveta, et saada Issandalt juhatust ning kaitset. Ta toetab sind. Ta saab sinu usaldusväärseks sõbraks ja sa avastad, et sinu eeskuju tõmbab ligi paljusid sõpru, kes sinult julgustust ning jõudu saavad.”

Nefi õpetas meile vägevalt lihtsat põhimõtet, kui ta jutustas oma isa elupuunägemusest. Ta kirjeldas kitsast ja ahtakest teerada, mis viis puuni, ning suurt ja ruumikat ehitist. See hoone oli täis inimesi, kelle riietus oli äärmiselt peen ning moekas. Nad kõik pilkasid ja näitasid näpuga nende peale, kes sõid vilja. Nad püüdsid meelitada inimesi teelt kõrvale astuma ja hoonesse sisenema. Tundus, et inimestel seal sees on väga lõbus. Milline mäletamist väärt näide kiusatusest! Vanem Neal A. Maxwell sõnadega: „Maailma naer on lihtsalt üksindus, mis oma kartusi hajutada püüab.”⁴

„Ja suur oli rahvahulk, kes sisenes sellesse imelikku ehitisse. … Nad näitasid mõnitavalt näpuga minu ja nende peale, kes sõid samuti seda vilja, aga me ei pööranud nendele tähelepanu.”⁵

Selle salmi lõpus, kus Nefi seda vägevat põhimõtet õpetab, on vastus kaaslaste soovimatule surveavaldusele: „Aga me ei pööranud nendele tähelepanu.”

Vanem Boyd K. Packer on hiljuti rõhutanud seda suunda näitavat põhimõtet: „Ükskõik kui erinevad me teistest ka pole, ükskõik kui palju neid väärtusi ka ei halvustata, ükskõik kui paljud ka alla ei anna, meie alla ei anna, me ei saa alla anda.”⁶

Kas me tunneme ära hästi maskeeritud kiusatuse?

Kas me oleme valmis ebapopulaarset võitlust pidama?

Paul hoiatas, et me ei peaks olema „inimestele meelepärased, vaid kui Kristuse orjad, kes südamest teevad, mida Jumal tahab”⁷.

Saabunud on aeg, mil peame jääma kindlaks. Me peame oma vaimset jalgealust kindlustama, kuulama Jumala prohveteid ja järgima nende nõuandeid.

Paulus ütles Timoteosele: „Sest Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu. Ärgu olgu sul siis häbi meie Issanda tunnistusest.”⁸

Heade valikute tegemine nõuab julgust, isegi kui meid ümbritsevad inimesed teistmoodi valivad. Kui me päevast päeva väikestes asjades õigeid valikuid teeme, muudab Issand meid tugevamaks ja aitab valida õigesti ka raskematel aegadel.

Ilmalik maailm ei tunnusta väärtusi ja õpetusi, mida meie kalliks peame. Selleks, et säilitada kindlat jalgealust meile endile ja meie lastele, peab taastatud evangeeliumi sõnum olema raudkindlalt meie südametes ning seda peab õpetama meie kodudes.

Moosia raamatus annab kõigest mõneleheküljeline ülestähendus Abinadist, nefilasest prohvetist, meile ajatu õppetunni, kuidas kahekümne esimese sajandi katsumusi kõige paremini seljatada.

Abinadi oli kõigutamatu vaprusega mees, kes seisis tõe eest ka siis, kui see polnud just kõige populaarsem. Kui ta julgelt inimesi meeleparandusele kutsus, teadis ta, et ta elu on ohus. Vaimusilmas võite näha meeltülendavat stseeni Abinadist, kellele on just äsja surmaotsus langetatud. Ta oleks võinud oma elu päästa, kui ta oleks oma usku ja tunnistust eitanud, kuid selle asemel teatas ta kartmatult: „Ma ütlen sulle, et ma ei võta tagasi neid sõnu, mis ma olen rääkinud teile sellest rahvast, sest need on tõde.”⁹

Me ei pruugi tõe kaitsmisel oma elu kaotada, kuid me võime Abinadi sarnaselt seista sirge seljaga ning kuulutada kogu südame ja jõuga julgelt, et Jeesus Kristus on meie Päästja. Ta oli ja on Kõigeväelise Poeg. Ta elab ja armastab meid kõiki.

Teda järgides oleme suutelised tegema ohverdusi ja pidama pühi lepinguid. Issand on meile öelnud: „Seepärast ära karda, pisuke karjake; tehke head; kui ka maa ja põrgu ühineksid teie vastu, sest kui te olete ehitatud minu kaljule, ei või nad võitu saada. Vaadake minu poole igas oma mõttes; ärge kahelge, ärge kartke.”¹⁰

Me peame ennast kindlustama. Tõeline vaimne kindlus peitub kahes sõnas – Jeesus Kristus. Ma tunnistan Temas alandlikult Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.