Erilised kogemused

Ma tahan tänasel erilisel päeval tunnistada, et tean, et president Thomas S. Monson on Issanda prohvet maa peal. Ma olen tänulik võimaluse eest kõnelda üldkonverentsil.

Ma olen nii nagu teiegi tänulik sellel ajaloolisel konverentsil osalemise eest, mil me toetame korrakohaselt ja paikapandud viisil oma uut prohvetit, Esimest Presidentkonda ja teisi Kiriku juhte.

Selline kogemus tugevdab meie tunnistusi ja suurendab meie usku teadmisesse, et see on tõepoolest Issanda tõeline ja elav Kirik.

Oma isiklikul eluteel saame me paljude eriliste kogemuste osaliseks, millest saavad usu ja tunnistuse ehitusplokid. Me saame nendest kogemustest osa tohutult erineval viisil ja etteteadmata ajal. Nendeks võivad olla vägevad vaimsed sündmused või väikesed valgustavad hetked. Mõni kogemus tuleb tõsise proovilepaneku ja raske katsumuse näol, proovides järgi meie suutlikkuse nendega hakkama saada. Ükskõik, millised need kogemused ka poleks, võimaldab igaüks neist meil kasvada, targemaks saada ja paljudel juhtudel kaastundlikumalt ja armastavamalt teisi teenida. Nagu Issand teatas rahustavalt prohvet Joseph Smithile ühe kõige rängema katsumuse ajal Liberty vanglas: „Kõik need asjad annavad sulle kogemusi ja on sinule kasuks” (ÕL 122:7).

Kogemuste kogunedes annavad need üksteisele meie elus jõudu ja tuge. Just nagu meie kodu ehitusplokid on toeks ülejäänud ehitisele, nii saavad ka meie elukogemustest ehitusplokid meie tunnistusele ning need tugevdavad meie usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse.

Käesolev konverentsi istung selgitab kogemusterikka elu väärtust. Kui me järgime oma juhtide tarka nõu ning imetleme nende õpetusi ja vaimu, pole mingi ime, et Issand kutsub oma vanemapostli pärast aastatepikkuseid ettevalmistusi oma väljavalitud prohvetiks?

Minu partiarhaalses õnnistuses on viidatud, et mulle antakse erilisi kogemusi, mis mu tunnistust tugevdavad.

Vennad ja õed, mõelge nendele erilistele kogemustele, millega teid on elu jooksul õnnistatud, mis on toonud teile südamesse veendumust ja rõõmu. Kas te mäletate, kui jõudsite esmakordselt teadmisele, et Joseph Smith oli Jumala taastamisaja prohvet? Kas teil on meeles, kui võtsite vastu Moroni väljakutse ja saite teada, et Mormoni Raamat on tõepoolest teine testament Jeesusest Kristusest? Kas te mäletate, kui saite vastuse tulihingelisele palvele ja mõistsite, et teie Taevane Isa tunneb ja armastab teid isiklikult? Kas selliste eriliste kogemuste üle mõtisklemine ei tekita teis tänutunnet ja kindlat otsust minna edasi uues usus ja meelekindluses?

Veidi aega tagasi sai meile õde Rasbandiga osaks kogemus, mida me iial ei unusta. Mind määrati Peruus kahe vaiakonverentsi eesistujaks. Seal olles läksime me kõrgel Andide mäestikus Titicaca järve ääres asuvasse Puno linna. 3600 meetri kõrgusel merepinnast tekitas see lihtne ja ilus, kõrgel Andides järve ääres asuv linn meis hämmastust. Me saime kokku selle piirkonna vaiajuhatajatega ja pidasime sadade Puno piirkonna noortega suurepärase küünlavalgusõhtu.

Ühel hommikul kutsuti meid külla väiksele kohalike kirikuliikmete rühmale, kes elasid Titicaca järve ujuvatel kõrkjasaartel. Sealset rahvast tuntakse kui Boliivia ja Peruu uru-indiaanlasi.

Meile räägiti, et mõned viimse aja pühade pered olid ehitanud üheskoos omaenda uue väikese ujuvsaare. Me sõitsime õhinal paadiga saarele, kus need imelised liikmed meid soojalt tervitasid.

Me hoidsime süles nende lapsi, kes olid mähitud kõige ilusamatesse käsitsi valmistatud värvikirevatesse tekkidesse. Me sõime kala, mida nad sel päeval järvest püüdsid, hoolikalt küpsetasid ja heldelt jagasid. Me nägime nende savinõusid ja käsitööd ning vahetasime kingitusi.

Me saime juttu ajades teada, et nende lapsed sõudsid iga päev 45 minutit kanuuga Punosse seminari ja kooli. Meil oli samuti hea meel, et need liikmed tundsid hästi pühakirju, said neist aru ja armastasid neid. Nad said oma Templianni ja olid pitseeritud Boliivias Cochabamba templis ning nad näitasid meile innukalt oma kehtivaid templisoovitusi.

Enne meie lahkumist palus üks liige, et me põlvitaksime ja teeksime koos nendega perepalve. Ma mäletan hästi, kuidas ma koos nende ustavate pühadega urbsetel kõrkjatel põlvitasin. Meie põlvili olles palus see naine minul palve teha ja Melkisedeki preesterlust kasutades nende uut saart ja kodu pühitseda.

Ma olin sügavalt alandlik, et need ustavad viimse aja pühadest pered palusid mul sel Titicaca järve ujuvsaarel nende väikese Apu Inti saare eest palvetada ning paluda, et Issand õnnistaks Lujano ja Jallahui perekondi.

Mõtiskledes selle erilise kogemuse üle, millega Issand meid õnnistas, tean ma, et minu usukojale on lisatud uus ehitusplokk. Ma mõtlen sageli sellest Puno kogemusest kui taaskordsest meeldetuletusest minu patriarhaalse õnnistuse täitumise kohta.

Õpetuse ja Lepingute eessõnas, mis pandi kirja 1831. aastal ja milles ennustatakse ette Issanda töö levikut käesoleval ajal, ilmutab Issand:

„Vaid et iga inimene räägiks Issanda Jumala, maailma Päästja, enda nimel;

et ka usk võiks maa peal kasvada;

et pandaks maksma minu igavesti kestev leping;

et minu evangeeliumi terviklikkus saaks kuulutatud nõrkade ja lihtsate poolt maailma äärteni”. (ÕL 1: 20-23)

Vennad ja õed, sellised nõrgad ja lihtsad Kiriku liikmed nagu meie teiega, viivad evangeeliumi maa äärteni, Punosse, Peruusse ja teistesse kaugetesse paikadesse. Usk on Jumala lepingurahva seas tugevnemas ja ma usun, et kui meil on selliste väärtuslike kogemuste jaoks omaenda isiklik varakamber, saab usk tugevneda meil kõigil.

President Monson ütles: „Issand annab käsu. Ja neile, kes Talle kuuletuvad, olgu targad või lihtsameelsed, ilmutab Ta end vaevades, vastuoludes, kannatustes, millest nad Tema osalusel läbi lähevad ja … nad õpivad omast kogemusest, kes Ta on” („Way of the Master,” Liahona, jaan 2003, lk 7; tsiteeritud Albert Schweitzeri, The Quest of the Historical Jesus [1948], lk 401, teksti esiletõst lisatud).

Meenugu meile käesoleval ajal, mil maailm tungib meie ellu, mil võib näida, et katsumused ja raskused matavad meid enda alla, meie endi erilised, vaimsed kogemused. Need usu ja tunnistuse ehitusplokid veenavad ja toovad meile kinnitust hoolivast ja armastavast Taevaisast, meie Issandast ja Päästjast, Issandast Jeesusest Kristusest ning nende õigest ja elavast taastatud Kirikust.

Ma tunnistan sellest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.