2008
Valguse ja tõe vägi
Mai 2008


Valguse ja tõe vägi

Selleks, et me võiksime sellisel ajal edasi jõuda, peab meie sees põlema vaimne valgus.

Väikese poisina avastasin ma, milline hämmastav vägi peitub ühes pisikeses taskulambis. Kui ma selle õhtul põlema panin, nägin ma suurt valgustatud laiku kõikjal, kuhu selle suunasin. Põnevus suurenes, kui lülitasin selle sisse tolmuses küünis. Õhus võis näha valgusvihku. Kõige huvitavama avastuseni jõudsin ma aga siis, kui katsin taskulambi tugevalt peopesaga. Kogu mu käelaba hõõgus pimeduses. Valgus oli minu enda sees! Valguse füüsiliste omaduste täheldamine võib olla põnev, kuid vaimse valguse ja tõe omaduste avastamine on veelgi aukartust sisendavam ja olulisem.

Me elame imelisel ajal, kuid samas ka tunnil, mil rahu on võetud maa pealt.1 Selleks, et me võiksime sellisel ajal edasi jõuda, peab meie sees põlema vaimne valgus. Kuidas seda vaimset valgust saada ja tagada, et Jeesuse Kristuse evangeeliumi tõed meie hinge täidaksid? Ma tooksin välja kolm viisi: (1) õige õpetus, (2) ehe tunnistus ja (3) julgus evangeeliumi järgi elada.

Esiteks, õige õpetus. Alma avastas, et: „Sõna jutlustamisel oli suur kalduvus suunata rahvast tegema seda, mis on õiglane … jah, sel oli … tugevam mõju inimeste meeltele, kui mõõgal või millelgi muul, mis nendega oli juhtunud – seepärast, mõtles Alma, oleks vajalik, et nad prooviksid Jumala sõna jõudu”.2 Vanem Henry B. Eyring kinnitas: „Jumala sõna on Jeesuse Kristuse ja Tema prohvetite õpetus. Alma teadis, et õpetuse sõnadel on suur vägi. Need saavad avada inimmeele vaimsetele asjadele, mida palja silmaga ei näe. Ja need võivad panna südame tundma Jumala armastust ja tõe armastust”.3

1832. aastal ilmutas Issand prohvet Joseph Smithile õige ja vägeva õpetuse vaimse valguse, Kristuse valguse kohta:

„Mis valgus väljub Jumala juurest, et täita ruumi mõõtmatus –

Valgus, mis on kõigis asjades, mis annab elu kõikidele asjadele, mis on seadus, mille kaudu kõiki asju valitsetakse, nimelt Jumala vägi, Jumala, kes istub oma troonil”.4

Vanem Boyd K. Packer kinnitas seda tõde, kui ütles, et „Kristuse valgust kirjeldatakse pühakirjades ka „Jeesuse Kristuse Vaimuna”. … Kristuse valgus saab valgustada leiutajat, teadlast, maalikunstnikku, skulptorit, heliloojat, esinejat, arhitekti, autorit, kes loob suuri, isegi inspireeritud asju kogu inimkonna õnnistuseks ja hüvanguks”.5

Uus valguse põhiomadusi käsitlev teaduslik mõtteviis on lausa oivaline. Tänapäeva teadlased isegi kirjeldavad valgust kui kandjat6, sõnumiedastajat7 või vahendajat8. Kui sügavamõttelised on Issanda õpetused!

Teiseks, ehe tunnistus. See tunnistus on Püha Vaimu kinnitus, et Jumal on meie Isa ja Jeesus on Kristus.9 Kõiges näha olevad valgus ja tõde õhutavad meid omandama teadmisi uurimise ja usu kaudu, mis eelnevad Vaimu kinnitusele.10 Me võime õppida palju Jumala kätetööst ja headusest oma füüsiliste aistingute vahendusel. Veelgi sügavam tunnistus ilmutatakse aga siis, kui me otsime tõde vaimselt „kogu hingest”11. President Spencer W. Kimball ütles: „Nii ilmalikud kui ka vaimsed teadmisteaarded on varjatud – kuid need on varjatud nende eest, kes neid õigesti ei otsi ega püüa leida. … Vaimseid teadmisi ei saa pelgalt küsimise eest; isegi palvetest ei piisa. Selleks läheb vaja püsivust ja oma elu pühendamist”.12

Meie tunnistust tugevdatakse, kui suhtume aupaklikkusega ääretusse maailmaruumi, mille Jumal on loonud meie jaoks. Issand kuulutas Eenokile: „Kõik asjad on loodud ja tehtud tunnistama minust”.13 Alma tunnistas sama Kristuse vastasele Korihorile: „Kõik näitab Jumala olemasolu; jah, isegi maa ja kõik, mis on selle pinnal, jah, ja selle liikumine, jah, ja ka kõik planeedid, mis liiguvad nende korrapärasel viisil, tunnistavad, et on olemas Kõrgeim Looja”.14

Heitlus, mida Enos pidas Jumala ees, näitab seda, kui vägev oli tema isa tunnistus. Enos ütles: „Sõnad, mis ma olin tihti kuulnud oma isa rääkimas igavesest elust ja pühade rõõmust, vajusid sügavale mu südamesse”.15 Vanem M. Russell Ballard ütles: „Selgesõnaline tõe kuulutamine toob inimeste ellu muutuse. See on see, mis muudab südameid”.16

Ma osalesin koos oma naisega Brasiilias Recife linna lähedal sakramendikoosolekul. Üks väike poiss, umbes 9- või 10-aastane, läks väga palaval päeval oma uues sinises ülikonnas kõnepulti ja heitis kogudusele usaldava pilgu. Ta ütles: „Meie pere on uurinud kõlbelise valikuvabaduse kohta” ja luges siis ette järgmise pühakirjakoha: „Sellepärast on inimesed vabad vastavalt lihale. … Ja nad on vabad, et valida vabadust ja igavest elu kõikide inimeste suure Vahemehe kaudu, või valida vangistus ja surm vastavalt kuradi vangistusele ja võimule”.17 Seejärel ta sõnas: „Mõned minu ammused sõbrad on otsustanud suitsetada ja narkootikume kasutada, ometi peab igaüks meist oma tegude tagajärgedega leppima”. Ta tunnistas lõpetuseks: „Ma mõistan, et see peab paika”. Ühe nii väikese poisi tunnistus on vägev ja tõeliselt südantliigutav.

Kolmandaks peame me elama julgelt vastavalt saadud valgusele ja tunnistusele. Meile lubatakse: „See, kes saab valgust ja jätkab Jumalas, saab rohkem valgust ning see valgus kasvab üha eredamaks ja eredamaks, kuni saabub täispäev”.18 Julgelt evangeeliumi järgi elamine nõuab tõelist jõupingutust ja ohverdust. Aastaid tähendas templis käimine Brasiilias Manause linna läheduses elavatele pühadele kahepäevast laevasõitu puupüsti täis jõelaeval piki Amazonase jõge, millele järgnes kahepäevane bussisõit läbi palavvöötme Recife templisse. Väsinult ja kurnatult kohale jõudes käisid nad duši all, panid selga templiriided ja alustasid otsekohe templitööd. Teeninud mitu päeva Issandat, asusid nad pikale ja vaevalisele koduteele. Nende ohverdusi täis tegudest peegeldusid kaunilt sõnad „… aga mina ja mu pere, meie teenime Jehoovat!”19

Selleks, et sel imelisel ja ometi proovilepaneval ajal rahu tunda, peame me õppima õiget õpetust, saama eheda tunnistuse ja elama julgelt evangeeliumi tõdede järgi. Kui me elame kooskõlas Jeesuse Kristuse ja Tema prohvetite poolt õpetatud valguse ja tõega, näeme me oma igavest saatust veelgi selgemalt. Ma tunnistan sellest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. Vt ÕL 1:35.

  2. Alma 31:5.

  3. „The Power of Teaching Doctrine,” Liahona, juuli 1999, lk 85.

  4. ÕL 88:12–13.

  5. „Kristuse valgus,” Liahoona, apr 2005, lk 8.

  6. Vt 2 Nefi 33:1; vt ka Joseph Fielding Smith „Doctrines of Salvation”, koost. Bruce R. McConkie, 3 köidet (1954–1956), 1. kd, lk 54.

  7. Vt ÕL 45:9.

  8. Vt 2 Nefi 2:27–28.

  9. Vt M. Russell Ballard, „Pure Testimony,” Liahona, nov 2004, lk 40–41.

  10. Vt ÕL 9:7–8.

  11. Moroni 10:4.

  12. The Teachings of Spencer W. Kimball, toim. Edward L. Kimball (1982), lk 389–390.

  13. Mooses 6:63.

  14. Alma 30:44.

  15. Enos 1:3.

  16. Liahona, nov 2004, lk 41.

  17. 2 Nefi 2:27.

  18. ÕL 50:24.

  19. Joosua 24:15.