2010
ʻI he Ongoongó
Siulai 2010


ʻI he Ongoongó

Lea ʻa ʻEletā ʻOakesi ki he Fānau Ako Lao ʻi Hāvātí

Naʻe toki lea ʻa ʻEletā Tāleni H. ʻOakesi ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻi he ʻApiako Lao ʻo Hāvātí lolotonga ʻa e Fakamatala fakataʻu hono nimá ki he Tui Faka-Māmongá 101 (Mormonism 101 Series)

ʻI he taʻu takitaha ʻoku fakaafeʻi ʻe he Kautaha Fānau Ako Siasi ʻi he ʻApiako Lao ʻo Hāvātí ha mēmipa ʻo e Siasí ke lea ʻo fekauʻaki mo e ngaahi tefitoʻi tui ʻa e Māmongá pea ke tali ha ngaahi fehuʻi ʻe faí.

Naʻe fakamatalaʻi ʻe ʻEletā ʻOakesi

ʻa e tui ʻa e Siasí ki he Tamai Hēvaní, Sīsū Kalaisí, mo e Laumālie Māʻoniʻoní ko e sino kehekehe ʻe tolu, pea taha ʻi he taumuʻa. Naʻá ne toe fakamatalaʻi ʻa e taumuʻa ʻo e moʻuí ʻi ha kiʻi fakamatala nounou ki he palani ʻo e fakamoʻuí.

Naʻá ne fai ʻene fakamoʻoni kia Sīsū Kalaisi mo e mālohi ʻo e Fakaleleí ʻi heʻene pehē, “Kiate au, ko e mana ʻo e Fakalelei ʻo Sīsū Kalaisí ʻoku ʻikai faʻa maaʻusia, ka kuo hanga ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻo ʻomai ha fakamoʻoni ki heʻene moʻoní, pea ʻoku ou fiefia ke u lava ʻo fakahā ia lolotonga ʻeku moʻuí.”

Naʻá ne hoko atu ke fakamatalaʻi ʻa e falala ʻa e Siasí ki he ngaahi maʻuʻanga tokoni ʻoku moʻoní, kau ai ʻa e fakahā fakaonopōní mo e folofolá.

Naʻá ne pehē, “ ʻOku ʻikai ke tau fakavaʻe ʻi he poto fakamāmaní pe ko e ngaahi fakakaukau ʻa e tangatá—neongo pe ko e hā e talatukufakaholó mo hono fakaʻapaʻapaʻí. ʻOku fakatefito ʻetau fakamoʻoni kia Sīsū Kalaisí ʻi he ngaahi fakahā ʻa e ʻOtuá ki Heʻene kau palōfitá pea mo kitautolu fakafoʻituituí.”

Fakahikihikiʻi ʻe he Katinalé ʻa e Fengāueʻaki ke Taukapoʻi e Tauʻatāina Fakalotú

ʻI he fuofua lea kuo fai ʻe ha katinale ʻi he ʻUnivēsiti Pilikihami ʻIongí, naʻe pehē ʻe ʻEiki Falanisesi Katinale Siaosi kuo pau ke tuʻu fakataha ʻa e kau Katoliká mo e Kāingalotu ʻo e Siasí ke taukapoʻi ʻa e tauʻatāina fakalotú ʻi ʻAmeliká.

Naʻá ne pehē, “ ʻI he taimi ʻoku ʻikai malava ai ʻe he puleʻangá ke maluʻi ʻa e konisēnisi ʻo hono kakaí, ʻoku fatongia ʻaki ʻe he ngaahi kautaha lotú, tautautefito kiate kinautolu ʻoku fakatefito ʻi he ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí, ke nau hoko ko e kau taukapo ʻo e tauʻatāina ʻa e tangatá.”

Naʻe lea ʻa Katinale Siaosi, ko e ʻĀlekipīsope ʻo Sikākoú pea ko e Palesiteni ʻo e Konifelenisi ʻo e Kau Pīsope Katolika ʻo ʻAmeliká, ki ha fānau ako mo ha kau faiako Siasi ʻe 12,000 ʻi he Senitā Meuliotí ʻi Polovo, ʻIutā, ʻAmelika.

Naʻá ne fakahā ʻene houngaʻia koeʻuhí “kuo malava ke fengāueʻaki ʻa e kau Katoliká mo e Kāingalotu ʻo e Siasí ʻi hono taukapoʻi ʻo e ngaahi tefitoʻi moʻoni ʻoku nau faitatau aí.”

Naʻá ne fakahā kuo tuʻu fakataha ʻa e ongo siasí ni ʻi he ngaahi kaveinga hangē ko e fakatōtamá, ponokalafí mo e mali ʻa e tangata mo e tangata pe fefine mo e fefiné.

Naʻá ne pehē, “ He ʻikai lava ʻo fakasiʻisiʻi ʻa e tauʻatāina ke lotú pe ko e tauʻatāina ʻo e fakakaukau fakafoʻituituí. ʻOku ʻuhinga ʻa e tauʻatāina ke lotú ki he totonu ʻo ha kulupu lotu, kau ai mo e fakafoʻituituí, ke ngāue ʻaki honau ivi tākiekiná ʻi he ngaahi haʻofangá.”