2020
Kēvini mo Kenitulā Henitasoni—Kalolaina Tokelau, USA
Sepitema 2020


Ngaahi ʻAta ʻo e Tuí

Kēvini mo Kenitulā Henitasoni

Kalolaina Noate, USA

ʻĪmisi
Henderson family praying

ʻI he kamataʻangá, naʻe ʻikai ke poupouʻi ʻe Kenitulā e mahuʻingaʻia ʻa Kēvini ʻi he Siasí. ʻOkú na manatu ki ai he taimí ni mo vakai ki he founga kuo tataki fakatouʻosi ai kinaua ʻe he ʻEikí ki he ongoongoleleí.

Leslie Nilsson, faitaá

Kēvini:

Naʻá ku fetaulaki mo Kelekōlio lolotonga ʻeku ngāue ʻi he falemahaki ki he Kau Sōtia Mālōloó. ʻI ha ʻaho ʻe taha ne mau talanoa ai pea haʻu ha taha ʻo ʻeke kia Kelekōlio pe ko ha Māmonga ia. Naʻá na kamata mei ai hono fakafehoanaki e Tohi Tapú mo e Tohi ʻa Molomoná. Naʻe ʻi ai ha meʻa naʻá ku mahuʻingaʻia ai ʻi heʻena talanoá. Naʻe fakatupu ai ʻeku fieʻiló.

ʻI heʻeku aʻu ki ʻapí, naʻá ku fehuʻi ange kia Kenitulā pe naʻá ne ʻilo ha meʻa fekauʻaki mo e kau Māmongá.

Naʻá ne talamai kiate au, “Vakai naʻá ke tui ki ha meʻa kau ki ai.”

Naʻá ku kei fieʻilo pē mo fiefia ke foki ki he ngāué ʻi he ʻaho hono hokó pea ako ha meʻa lahi ange. ʻI heʻema talanoá, naʻe fehuʻi mai ʻe Kelekōlio pe naʻá ku tui naʻe moʻui hoku laumālié kimuʻa ʻi he moʻuí ni. Naʻe tō-mamafa moʻoni ʻa e fehuʻí kiate au. Naʻe teʻeki ke u fakakaukau ki ai kimuʻa.

Naʻá ku pehē ange, “Kapau ko e ʻai ke u mateʻi atu, te u pehē ʻio.”

Naʻe talamai ʻe Kelekōlio, “ʻOku lahi fau e ʻilo ʻoku tokateu ʻe he Tamai Hēvaní maʻá e kotoa ʻo ʻEne fānaú.”

Naʻá ku talanoa kia Kenitulā fekauʻaki mo e meʻa ne u akó, ka naʻe ʻikai ke ne poupouʻi ia. Naʻá ne talamai he ʻikai ke ne teitei tuʻu mo e fānaú ki he siasi “ko iá.” Naʻá ku taukaveʻi ia, ʻa ia naʻe ngalikehe. Naʻá ku taukaveʻi ha meʻa naʻe ʻikai haʻaku ʻilo ki ai.

ʻI ha pō ʻe taha naʻá ku ʻave ai ʻa Kenitulā ki ha ʻapi ʻo ha kaungāmeʻa, peá u ʻalu ke sio ki heʻeku tamaí. Naʻá ne hoko ko ha tīkoni ʻi ha siasi ʻe taha, ka naʻá ku manavasiʻi ke fehuʻi ange pe naʻá ne ʻilo ha meʻa fekauʻaki mo e Siasí.

Naʻá ne pehē, “Naʻá ku fanongo ne ʻikai fakaʻatā ʻenau lakanga fakataulaʻeikí ki he kakai ʻuliʻulí, ka ko ha tangata lelei koe. Lotua ia pea ʻe fakahā atu ʻe he ʻOtuá.”

Naʻá ku tūʻulutui he pō ko iá ke u lotu, ka naʻe ʻikai ke u lava ʻo fakakaukau ki ha meʻa ke u lea ʻaki. Naʻá ku fakakaukau, Ko ʻeni ʻoku ou tūʻulutui. Kuo pau ke u lea ʻaki ha meʻa! Ko ia ko e meʻa pē naʻá ku lea ʻakí, “ʻE Tamai Hēvani, ʻoku ou ʻofa atu.”

Naʻe ʻikai ke u maʻu ha nonga he pō ko iá. Naʻá ku mafulifuli mo tafoki holo pē. Naʻe ʻi ai ha meʻa ne u holi ki ai—naʻe mei hangē ia haʻaku ʻumisi ki ha meʻá. Naʻá ku ʻā hake he pongipongi ko iá mo fakaʻamu he ʻikai toe talanoa ʻa Kelekōlio kau ki he Siasí. Naʻá ku puputuʻu ʻi he meʻa kotoa pē naʻe hokó. Naʻe ʻikai foki ke u loto ke veteki ʻe he meʻá ni ʻeku nofo-malí. Ka naʻe ʻi ai ha ngaahi meʻa pau ne maʻu ai ʻeku tokangá, pea naʻá ku ʻeke ha ngaahi fehuʻi kia Kelekōlio. Naʻe kamata māmālie pē ke u ako lahi ange kau ki he Siasí.

Naʻe hokohoko atu ʻeku fakakikihi mo Kenitulaá. Lolotonga ha fakakikihi ʻe taha, naʻá ku ongoʻi ha ueʻi ke ʻoua naʻá ku lea. Naʻá ku ʻalu ki falekaukau peá u tūʻulutui ai.

Naʻá ku talaange ki he Tamai Hēvaní te u fai ha meʻa pē ʻo kapau te Ne fakahā mai e hala naʻá Ne finangalo ke u fou aí. ʻI heʻeku fakakaukau ki he papitaisó, naʻá ku maʻu e ongo ne hangē hano puhiʻi au ʻe he havilí. Ko hono fakahā mai ia ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní, “Ko e meʻa ʻeni kuo pau ke ke faí.”

Naʻá ku mateuteu ke papitaiso. ʻI he pongipongi hono hokó, naʻá ku ʻalu ki he ngāué pea vahevahe kia Kelekōlio e meʻa ne u aʻusiá. Naʻá ku talaange, “Tangata, ʻoku ou mateuteu.”

Naʻá ne aleaʻi ke u talanoa mo e ongo faifekaú. Naʻá na akoʻi mai e ngaahi lēsoní, pea naʻe lele lelei ia mo vave ʻaupito! Naʻe ʻikai ke u teitei fehuʻia ha meʻa. Naʻá ku ʻiloʻi naʻe mamata e Palōfita ko Siosefa Sāmitá ki he meʻa naʻá ne mamata ki aí. Naʻe ʻi ai ʻeku fakamoʻoni. Ka naʻe hoko ʻeni ke toe mamaʻo ange ʻa Kenitulā.

Kenitulā:

Naʻá ku fuʻu ongosia fakaʻatamai, fakatuʻasino, mo fakalaumālie. Naʻá ku hiki ki Folōlita ʻi ha ngaahi māhina siʻi. ʻI ha ʻaho ʻe taha naʻá ku tangi ai ki he ʻOtuá, “ʻOku ou helaʻia he fakakikihí. Kātaki ʻo tokoni mai ke u ʻilo pe ʻoku totonu ʻa e Siasí ni.”

Ne u maʻu ha nonga ʻi heʻeku lotú. ʻI heʻeku foki mai pē ki Kalolaina Tokelaú, naʻe mole meiate au e tōʻonga fakakaukau kotoa ne ʻikai leleí. Naʻá ku faʻa mavahe ʻi he haʻu ʻa e ongo faifekaú, ka ʻi he hili e aʻusiá ni, naʻe kamata ke u talanoa mo kinaua mo ngaohi ha meʻatokoni efiafi maʻanaua. Ka naʻe teʻeki ke u mateuteu ke u ʻalu ʻo lotu mo Kēvini.

Naʻe kamata ke u fekumi ki ha siasi ʻe taha ʻe mahuʻingaʻia ai ʻeku fānaú, ka neongo pe naʻe fēfē e lelei ha siasi, ʻe talamai ʻe hoku ʻofefine ko ʻAlianá, “ʻOku ou fie ʻalu au ʻo lotu mo Teti!” Ne faifai pea mau loto ke mau ō ʻi ha Sāpate ʻe taha ki he lotu ʻa Kēviní, pea te mau kumi ha siasi kehe ʻi he Sāpate hono hokó.

Naʻe pōpoaki text mai haku kaungāmeʻa ʻi he uōtí kimui ange ʻo ʻeke mai pe naʻá ku fie hiva ʻi he kuaeá ki ha konifelenisi fakasiteiki. Ko e hā ʻokú ne loto ai ke u hivá? Ko ʻeku fakakaukaú ia. ʻOku ʻikai ko ha mēmipa au. Naʻá ku fakafepakiʻi pē ia, ka naʻe faifai pē peá u talaange, “ʻIo, te u fai ia.”

Naʻe ʻikai tatau ia mo e hiva ʻi he ngaahi siasi kehé ʻo ʻi ai ha tā meʻalea, ke longoaʻa, pea hangē ʻokú te ʻi ha konisetí. Naʻa mau hivaʻi e “Come Thou Fount of Every Blessing (Haʻu ki he Matavai).” Naʻe ongo moʻoni kiate au ʻa e fakalea ʻo e himí mo e ongo fakaʻofoʻofa ʻo e fasí.

Kēvini:

Hili ha ngaahi māhina siʻi mei ai, naʻa mau tangutu ʻi he houalotu ʻaukaí mo e fakamoʻoní, pea naʻe pehē mai ʻe Kenitulā, “ʻOku totonu ke ke ʻalu ʻo vahevahe hoʻo fakamoʻoní fekauʻaki mo e lotú koeʻuhí ko e meʻa naʻe hoko ki he Tangataʻeikí.”

Naʻe toki mahaki mafu pē e mali ua e faʻē ʻa Kenitulaá. Naʻa mau kole ki he uōtí ke nau lotua ia mo homau fāmilí lolotonga e taimi ko iá. Fakamālō, naʻá ne sai pē.

Naʻá ku pehē ange, “ʻOku ou tui ʻoku totonu ke ke fai ia.” Naʻá ne tuʻu hake ʻo fai ʻene fakamoʻoní. Naʻe fakaofo moʻoni ia. Hili e meʻa ko ʻení, ne kamata ke mahino māmālie ha ngaahi meʻa kiate ia.

Kenitulā:

ʻI he kamataʻanga ʻo e 2018, naʻá ku fanongo maʻu pē ʻi he hingoa ko e “Palesiteni Monisoni.” ʻI he taimi ko ʻení, naʻe ʻikai ke u ʻiloʻi ko e palōfitá ʻeni. Naʻe haʻu e ongo faifekaú ʻi he pō ʻe taha pea fehuʻi mai pe ʻoku ou fēfē.

Naʻá ku talaange, “ʻOku ou sai pē, ka ʻoku ʻi ai ha hingoa ha tokotaha ʻoku toutou haʻu ki heʻeku fakakaukaú pea ʻoku ʻikai ke u ʻiloʻi pe ko hai ia.”

“Ko e hā e hingoá?” Ko ʻena fehuʻí mai ia.

“Palesiteni Monisoni.”

Naʻá na pehē mai, “Kenitulā, ʻoku ʻikai ko ha hingoa noaʻia pē ia. Ko e hingoa ia ʻo e palōfita naʻe toki pekiá. ʻOku totonu ke ke sio ki ha niʻihi ʻo e ngaahi lea naʻá ne faí ʻo kumi e meʻa ʻoku finangalo e ʻEikí ke ke ako meiate iá.” Naʻá ku sio ki ha niʻihi ʻo ʻene ngaahi pōpoakí, pea naʻe ongo moʻoni ia mo tokoni kiate au. Ne hangē leva mei ai naʻe haʻu pē ʻa e ongoongoleleí ia kiate aú.

ʻI he taimi te mau ō ai ʻo kai falekai kimuʻá, te u faʻa fakatau ha tī melie, ka naʻe talamai ʻe Kēvini, “ʻOku ʻikai ke ke fie maʻu ha tī melie; ʻai ha meʻa kehe.”

ʻI ha ʻaho ʻe taha naʻá ku ʻalu ai ki ha falekai ʻi heʻeku mālōlō hoʻataá ʻo fakatau mai ha tī melie. Hili ha ngaahi miniti siʻi mei ai, naʻe talamai ʻe ha tokotaha ngāue, “Ko e momeniti pē naʻá ke kole mai ai e tī melié naʻe maumau e mīsiní.”

Naʻá ne pehē ʻe houa ʻe taha nai hono fakaleleiʻi e mīsiní. Naʻe miniti ʻe 30 pē ʻeku mālōlō hoʻataá. Naʻá ku fakatau mai leva ha kapainu. ʻI he taimi ko iá naʻá ku kata mo pehē, “Sai, kuo mahino ia kiate au!”

Naʻá ku fie kau ki he Siasí, ka naʻe ʻikai foki ke u loto ke ʻita ʻeku faʻeé. Naʻe kaunga lahi ʻeku faʻeé ki heʻeku ngaahi fili ʻi heʻeku tupu haké. Naʻá ne hoko ko ha faifekau, ko ia naʻá ku fakafanongo maʻu pē kiate ia kae ʻikai ke u ʻalu ki he lotú ʻo ako ke u ʻilo ʻiate au.

Naʻá ku kiʻi momou ʻi heʻemau fokotuʻu ha ʻaho ke u papitaiso aí. Naʻe haʻu e ongo faifekaú, pea mau talanoa ki ai.

Ne faifai peá u ʻeke ange ki hoku ʻofefine ko ʻAlianá, “ʻOkú ke fie papitaiso?”

Naʻá ne pehē mai, “Mami, ʻoku ou talitali atu pē ki he taimi te ke mateuteu aí.”

Naʻá ne talamai ko e taimi naʻá ne ʻalu ai ki he lotú, naʻe lele kotoa mai e tamaiki fefiné ʻo fakafeʻiloaki kiate ia. Naʻa nau ʻave ia ki he ngaahi kalasi ʻa e Palaimelí pea ne nau anga fakakaumeʻa maʻu pē. Naʻa nau loto ke ne kau fakataha mo kinautolu. Naʻá ne kaungāmeʻa lelei ʻaupito mo ha taha ʻi he tamaiki fefiné. Ko e meʻa ia naʻá ne fiefia aí.

ʻI he papitaiso ʻo ʻAlianá, naʻá ne tangi ʻi he fiefiá. ʻI heʻeku sio kiate iá, ne u fakakaukau, ko e feituʻu ʻeni ʻoku fie maʻu ke u ʻi aí.

Kēvini:

ʻOku ou ʻilo naʻe ʻomi ʻe he Tamai Hēvaní ʻa e ongoongoleleí ki homau fāmilí koeʻuhí ʻokú Ne ʻofa mo tokanga lahi mai kiate kimautolu.

ʻĪmisi
family studying scriptures

ʻI he taimi naʻe mali ai ʻa Kēvini mo Kenitulaá, naʻe taʻu ua ʻa ʻAliana (ʻi toʻohemá). ʻOku pehē ʻe Kēvini, “Naʻá ku ʻiloʻi pē mei fuoloa naʻá ne makehe fakalaumālie ʻaupito.” Naʻá ne mahuʻingaʻia ʻi he Tohi ʻa Molomoná peá ne ongoʻi e Laumālié ʻi heʻene fuofua ʻalu ki he lotú. ʻOku fiefia ʻa ʻAliana ʻi he feohi mo e kau finemui ʻi hono uōtí.

ʻĪmisi
father and son reading

Ko Kēvini mo hono foha ko Kēvini ko e Siʻí, ʻokú na sio fakataha ki ha lēsoni ʻi he Haʻu ʻo Muimui ʻIate Aú. Kuo hoko ʻa hono ako fakataha ʻo e ongoongoleleí ko ha tāpuaki ki he fāmili Henitasoní.