2022
Ko e Fekumi kia Kalaisi ʻi Heʻemau Ngaahi Tukufakaholo Faka-Kilisimasí
Tīsema 2022


“Ko e Fekumi kia Kalaisi ʻi Heʻemau Ngaahi Tukufakaholo Faka-Kilisimasí,” Liahona, Tīsema 2022.

Ko e Fekumi kia Kalaisi ʻi Heʻemau Ngaahi Tukufakaholo Faka-Kilisimasí

Naʻá ma fakakaukau ke sio pe ko e hā ʻe lava ke akoʻi mai ʻe heʻemau ngaahi tukufakaholo mo e ngaahi teuteu faka-Kilisimasi kotoa pē fekauʻaki mo Sīsū Kalaisí.

ʻĪmisi
fuʻu ʻakau Kilisimasi mo e ʻīmisi ʻo e Fakamoʻuí ʻi muʻa

Tā fakatātaaʻi ʻo e fuʻu ʻakaú ʻe David Green

Kuo akoʻi mai ʻe he kau palōfitá mo e kau ʻaposetoló ke tau fekumi maʻu pē kia Kalaisi “kae tautautefito ki he taimi ko ʻeni ʻo e taʻú—ʻa e Kilisimasí.”1 ʻI he ngaahi taʻu kuohilí, ne feinga homa fāmilí ʻi ha faʻahitaʻu Kilisimasi kakato ke fakahoko ʻeni.

Ne mau fakakaukau he taʻu ko iá ke “ʻai” homau mata mo e telinga fakalaumālié ke mamata mo fanongo ki he ngaahi fakamoʻoni ʻo hotau Fakamoʻuí ʻi he meʻa faka-Kilisimasi kotoa pē. Ko ha niʻihi pē ʻeni ʻo e ngaahi fakamoʻoni kia Kalaisi ne mau ʻiloʻí. ʻOku mau fakatauange te mou aʻusia mo homou fāmilí ʻa ia ʻoku mou fakakaukau ke fakahokó ʻi hoʻomou fili ke sio mo fanongo kiate Ia ʻi hoʻomou ngaahi tukufakaholo faka-Kilisimasí.

Fanga fuʻu ʻakau Kilisimasi: ʻI he tukufakaholo angamaheni ʻo e fuʻu ʻakau Kilisimasí, ne mau fakatokangaʻi ha ʻū vaʻavaʻa ʻoku nau kei lanu mata pē kae ʻikai mate ʻi he faʻahitaʻu momokó. ʻOku nau fakamoʻoni ki he moʻui taʻengatá, ko e Toetuʻú, pea mo e Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí. Naʻe fakamanatu mai ʻe he fuʻu ʻakau Kilisimasí kiate kimautolu ʻa e ʻakau ʻo e moʻuí ʻa ia ʻoku tupu mei ai ʻa e moʻoní, pe hangatonu ki he langí—ʻo fekumi ki he māmá. Naʻe tupu heni haʻamau fehuʻi loto pē, “ʻOku tau fai nai ʻa e meʻa tatau?” Naʻe hoko ʻemau fuʻu ʻakau Kilisimasí ko ha feituʻu fakatahaʻanga mahuʻinga ke fakakaukau ki he founga te mau lava ai ʻo fakataumuʻa ʻemau moʻuí ki he langí ʻaki ʻemau nofo maʻu ʻi he hala ʻo e fuakavá.

ʻŪ maama Kilisimasí: ʻI he ngaahi maama Kilisimasí, ne mau maʻu ai ha fakamanatu ko Sīsū ʻa e Maama ʻo e Māmaní pea ʻi Heʻene māmá, ʻoku tau lava ai ʻo ʻilo hotau hala foki ki hotau ʻapi fakalangí. ʻI heʻemau fakakaukau ki he meʻá ni, naʻe hoko ʻa e maama Kilisimasi kotoa pē naʻa mau fiefia aí ko ha fakamanatu lelei ki hotau Fakamoʻuí.

Ngaahi fetuʻu ʻo e Kilisimasí: Naʻe fakamanatu mai ʻe he ngaahi fetuʻu ʻo e Kilisimasí ʻoku muimui ʻa e kau tangata mo e fefine potó ʻi he maama ʻo e moʻoní ʻi heʻenau fekumi kia Sīsū Kalaisí. Hangē pē ko e muimui ʻa e Kau Tangata Poto ʻo e kuonga muʻá ki he maama fakahinohino ʻa ha fetuʻu ʻo maʻu ʻa e kiʻi tamasiʻi ko Kalaisí (vakai, Mātiu 2:9–11), ʻe lava foki ke faitāpuekina tatau kitautolu ʻi heʻetau fili ke muimui ki he maama fakalaumālie ʻo e ongoongoleleí ʻokú ne fakamaama ʻa e hala fuakava ʻo e tuʻunga fakaākongá, ʻo tataki kitautolu ki ʻapi ki he moʻui taʻengatá.

Ngaahi pale Kilisimasí: Naʻe fakamanatu mai ʻe he palé (wreath) ʻe ʻi ai ha ʻaho ʻe toe hāʻele mai ai ʻa Sīsū ki māmani ke pule ko e Tuʻi ʻo e ngaahi tuʻí, pea naʻe kamata ke mau vakai ʻoku ʻi ai ha “pale ʻo e māʻoniʻoní” ʻoku fakatatali maʻanautolu ʻoku tauhi ʻenau tui kia Sīsū Kalaisí (vakai, 2 Tīmote 4:7–8).

Fanga kiʻi fakaneifua ʻoku taʻó: Naʻe fakamanatu mai ʻe he lole mo e fanga kiʻi fakaneifua taʻó ʻoku fakamatalaʻi ʻe Sīsū Ia ko e “mā ʻo e moʻuí“ (Sione 6:35) pea ko e ʻuhinga ʻo e hingoa ʻo e feituʻu ne ʻaloʻi ai ʻa Sīsuú, ʻa Pētelihemá, ko e “fale ʻo e maá.” ʻI he taimi ʻoku mau foaki pe maʻu ai ha ngaahi fakaneifua Kilisimasi ne taʻo, ʻoku mau fakakaukau kia Sīsū, ko e Mā ʻo e Moʻuí, mo ʻEne finangalo lelei ke tokoniʻi kitautolu mo toʻo kiate Ia ʻetau ngaahi kavengá. ʻOkú Ne ʻomi ha fakafiemālie māfana mo lelei ʻo fakafou ʻi he fakamolemolé.

Lole tokotokó: Naʻe fakamanatu mai ʻe he lanu hinehina fakaʻofoʻofa ʻo e fanga kiʻi lole Kilisimasi makehé ni ʻa e haohaoa ʻa Kalaisí. Naʻe fakatupu ʻe hono fuo ngaofé ʻemau fakakaukau ki he tokotoko ʻa e tauhisipí mo e founga ʻoku hoko ai ʻa Sīsū ko e Tauhisipi Leleí, ʻa ia te Ne tokangaʻi mo maluʻi kimautolu, ko ʻEne fanga sipí (vakai , Sione 10:11–12, 14). Naʻe fakamanatu mai ʻe he melie ʻo e lolé ke ʻoua naʻa mau teitei fetongi ʻaki e koví ʻa e leleí—pe ko e koná ʻaki e melié, ʻo hangē ko ia ne fakatokanga ʻa ʻĪsaia ʻe hoko ʻi he ngaahi ʻaho fakaʻosí (vakai, ʻĪsaia 5:20).

Naʻe tāpuekina kimautolu ʻe he aʻusia homau fāmilí ke fekumi kia Kalaisi ʻi he meʻa kotoa pē ʻi he Kilisimasí, ʻi ha ngaahi founga taʻeʻamanekina. Ne mau maʻu ha ngaahi fakamoʻoni ʻo Kalaisi ʻi he meʻa kotoa pē ne mau fakahokó, naʻa mo e ngaahi meʻa angamaheni hangē ko e ʻū sitōkeni faka-Kilisimasí, Sanitā Kolosi, mo e vala mohe ʻi he Kilisimasí. Ne mau fakahoko e ngāue fakalaumālie naʻe fiemaʻu ke mau mamata mo fanongo ai ki ha ngaahi fakamoʻoni kia Sīsuú ʻi he kotoa ʻo e faʻahitaʻu Kilisimasí.

ʻOku hokohoko atu hono tānaki mai ʻe he fekumi fakamātoato kia Kalaisi ʻi he Kilisimasí ha meʻa mahuʻinga mo fakaʻofoʻofa ki he founga ʻoku mau fakamanatua ʻaki e faʻahitaʻú. ʻOku mau fakatauange ʻi hoʻo fekumi kia Kalaisi ʻi he Kilisimasí, ʻe tataki koe ʻe he Laumālié ki he ngaahi fakamoʻoni ʻoku finangalo e Tamai Hēvaní ke akoʻi ʻaki koe mo ho fāmilí.

ʻOku mau fakamoʻoni ko e fili ko ia ke “fakamaʻu ʻetau tokangá ʻi he Fakamoʻuí”—ʻo hangē ko hono poupouʻi kitautolu ʻe Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni ke tau fai lolotonga e fakataha lotu Faka-Kilisimasi ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí2—ʻokú ne fakaafeʻi ʻa e Laumālié mo tokoniʻi kitautolu ke tau toe fiemālie ange ʻi heʻetau vakai ki he ngaahi ʻata, ongo, ʻalaha, ifo, mo e ngaahi fakamoʻoni ʻo e Kilisimasí.

ʻOku nofo ʻa e ongo faʻu tohí ʻi ʻIutā, USA.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Dieter F. Uchtdorf, “Fekumi kia Kalaisi ʻi he Kilisimasí,” Liahona, Tīsema 2017, 4.

  2. Russell M. Nelson, “Ngaahi Meʻaʻofa Fakalangi” (fakataha lotu Faka-Kilisimasi ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí, 6 Tīs. 2020), ChurchofJesusChrist.org.