2022
Te u Toe Sio Nai Ki Heʻeku Faʻeé?
Tīsema 2022


“Te u Toe Sio Nai Ki Heʻeku Faʻeé?,” Liahona, Tīsema 2022.

Fakakomipiuta Pē: Ngaahi ʻAta ʻo e Tuí

Te u Toe Sio Nai Ki Heʻeku Faʻeé?

Naʻe fakamaʻa hoku lotó ʻe he meʻa ne u aʻusia ʻi he temipalé. ʻI he momeniti ko iá, ne mole atu kotoa ʻeku mamahí mo e ʻitá.

ʻĪmisi
fefine ʻoku sio ki tuʻa ʻi ha matapā sioʻata

Ngaahi laʻitā ʻa Christina Smith

Hili e māvae ʻeku ongomātuʻá, naʻe ʻalu ʻeku faʻeé mo hoku tuongaʻané ʻo nofo mo ʻeku kui fefiné. Hili ha taimi nounou mei ai, naʻe fāʻeleʻi au ʻi Matakalapa, Nikalākua. Hili ha taʻu ʻe ua mei hono fāʻeleʻi aú, lolotonga e tali mate ʻeku faʻeé mei he kanisaá, naʻá ne kole ki heʻeku tangataʻeikí ke ne ʻave kimaua ʻo tauhi. Naʻe ʻikai ke ne tali.

Naʻá ku mamahi lahi ʻaupito ai. Ka neongo ia, hili e mālōlō ʻeku faʻeé, naʻe kamata ke liliu ʻeku tangataʻeikí pea faʻa ʻaʻahi mai kiate kimaua. Ka naʻe ʻikai haʻaku ʻofa kiate ia. Naʻá ku fehiʻa ai. Hili ha taʻu ʻe ono mei he mālōlō ʻeku faʻeé, naʻá ne mālōlō ʻi ha fakatuʻutāmaki ʻi ha kā.

Koeʻuhí naʻe angakovi ʻeku tamaí ki heʻeku faʻeé, naʻe kovi ai ʻeku fakakaukau ki he nofo-malí. ʻI hoku taʻu 15, naʻá ku fakakaukau fakamātoato ke u hoko ko ha taaupoʻou koeʻuhí ke ʻoua naʻá ku mali. Ka naʻe talamai ʻe haku kaungā ngāue: “ʻOku lahi ha ngaahi founga kehe ke tauhi ai ki he ʻOtuá. Te ke lava ʻo mali mo ha husepāniti lelei, pea te mo lava ʻo fakatou tauhi fakataha ki he ʻOtuá. Kole kiate Ia ke ne talaatu ʻa e hala ke ke fononga aí.”

Naʻá ku fakakaukau ki heʻene ngaahi leá ʻi he pō ko iá lolotonga ʻeku ngāue poʻuli ʻi he falemahakí. Ko e taimi kotoa pē ne ʻi ai haʻaku palopalema pe faingataʻaʻia, naʻá ku ʻofa ki heʻeku faʻeé. ʻI heʻeku toe vakaiʻi e ngaahi lekooti ʻa e falemahakí, naʻá ku tō ʻo mohe peá u sio kiate ia ʻi ha misi.

ʻI heʻeku misí, ne u hū atu ki ha falelotu motuʻa peá u tangutu ʻi he ʻotu muʻá. ʻI he taimi naʻá ku tafoki hake aí, naʻá ku sio ki heʻeku faʻeé. Naʻe ʻikai ke ne lea mai, ka naʻá ne fofonga mamahi peá ne fakaʻilonga mai ke u ʻalu. Naʻe mahino kiate au naʻe ʻikai ke ne loto ke u hoko ko ha taaupoʻou.

Hili ʻeku misí, ne u kamata kumi leva mo e tokoua ʻeku faʻeé ha siasi foʻou ke ma ʻalu ki ai. Ne ma ʻaʻahi ki ha niʻihi. Naʻá ku saiʻia kotoa ai, ka naʻe ʻikai ke u ongoʻi naʻe moʻoni. Naʻá ma fiemaʻu ha siasi te ma lava ʻo ongoʻi ai ʻa e ʻOtuá.

ʻI heʻema ʻaʻahi ki he ngaahi siasi kehekehé, naʻá ku fehuʻi ki honau kau takí ʻeku “ngaahi fehuʻi lahi ʻo e laumālié.”1 Naʻá ku fehuʻi ange, “Te u toe sio nai ki heʻeku faʻeé? Te ne ʻiloʻi nai au ko hono ʻofefiné? Te u ʻiloʻi nai ia ko ʻeku faʻeé?” Naʻe talamai ʻe honau tokolahi te u ʻiloʻi pē ia ko hoku tokoua, kae ʻikai ko ʻeku faʻeé. Naʻe ʻikai ke u fakakaukau naʻe totonu ia.

Kuo Pau Ke Ke Fakahoko Hoʻo Tafaʻakí

ʻI he taimi naʻá ku fetaulaki ai mo e ongo faifekau mei he Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní, naʻe faifai peá u maʻu ʻa e ngaahi tali naʻá ku fekumi ki aí.

“ʻE ʻiloʻi nai au ʻe heʻeku faʻeé ko ʻene kiʻi pēpē fefine ne taʻu ua ʻi heʻene mālōloó?” Ko ʻeku fehuʻi ange ia kiate kinauá.

Naʻá na tali mai, “ʻIo, pea te ke ʻiloʻi ko hoʻo faʻeé ia.”

“Te u toe lava nai ʻo fāʻofua kiate ia?”

Naʻá na talamai, “ʻIo, ka kuo pau ke ke fakahoko hoʻo tafaʻakí kae toki lava ke hoko ia.”

“Ko e hā ʻoku fiemaʻu ke u faí?”

Naʻá na pehē mai, “Tuku ke ma akoʻi koe. Pea ʻoku fiemaʻu leva ke ke lotua e meʻa ʻokú ke akó. Pea kapau ʻokú ke ongoʻi ʻoku moʻoni ʻa e meʻa ʻokú ma akoʻi atú, ʻoku fiemaʻu ke papitaiso koe.”

Naʻá na toe akoʻi foki au ʻi he ʻaho tatau pē fekauʻaki mo e temipalé. Naʻe makehe ʻaupito ʻemau fepōtalanoaʻakí. Naʻá ku ʻiloʻi naʻe moʻoni ʻa e meʻa naʻá na akoʻí. Naʻe papitaiso pea hilifakinima au mo e tokoua ʻeku faʻeé, mo ha toko ua ʻo ʻene fānaú hili ha māhina ʻe ua mei ai.

Hili ʻemau papitaisó, naʻá ku vēkeveke ke fai e ngāue fakatemipale ʻa ʻeku faʻeé kae ʻikai ko e ngāue ʻa ʻeku tamaí. Ka naʻe fakalotolahiʻi au ʻe he ongo faifekaú.

Naʻá na pehē, “Ko e konga ia hoʻo fakahoko hoʻo tafaʻakí. ʻOku tatali mai foki hoʻo tamaí ke fai ʻene ngāué.”

Naʻá ku talaange naʻe ʻikai ke u tokanga au ki ai. Naʻá ku kei lotomamahi pē ʻiate ia.

Naʻe talamai ʻe he tokoua ʻeku faʻeé, “Kuo tau maʻu ʻa e ongoongoleleí. ʻOku fiemaʻu ke ke fakamolemoleʻi ia pea fai ʻene ngāué.”

Naʻá ku momou pē mo tali ʻenau faleʻí. Hili ha taʻu ʻe taha mei heʻeku papitaisó, ne u ʻave e hingoa ʻo ʻeku ongomātuʻá ki he Temipale Guatemala City Guatemala. Ko ha aʻusia fakaeloto mālohi ia. Naʻe papitaiso au maʻa ʻeku faʻeé pea mo ha kakai kehe tokolahi. Naʻe teuteu leva ʻemau palesiteni fakakoló ke papitaiso maʻa ʻeku tangataʻeikí. Naʻe ʻikai ke u fie sio, ko ia naʻe kamata ke u ʻalu.

Hili e hifo ʻa e palesiteni fakakoló ki he faiʻanga papitaisó, ne u fanongo ki he hingoa ʻeku tamaí lolotonga e ouaú. Hili pē iá, naʻá ku ongoʻi ʻoku ʻi ai ʻeku tamaí. Naʻá ku ongoʻi mā ʻi he aʻusia ko iá ʻi he ʻikai ke u fie fakahoko ʻene ngāué.

Naʻá ku lotu ʻi he kamata ke u tangí, “Tamai Hēvani fakamolemoleʻi muʻa au. Kuó u siokita.”

ʻI heʻeku foki ki Nikalākuá, ne u ʻalu ki he faʻitoka naʻe tanu ai ʻeku tangataʻeikí. Ko e fuofua taimi ia ke u ʻaʻahi ai ki hono faʻitoká ʻo tuku ai ha matalaʻiʻakau. Naʻá ku kole ange ke ne fakamolemoleʻi au, peá u talaange ʻoku ou ʻofa ʻiate ia. Pea naʻá ku toe tangi.

Naʻe tatali mai ʻeku tangataʻeikí, hangē ko ʻeku faʻeé, ke u ʻave hono hingoá ki he temipalé, ʻa ia naʻe fakaʻatā ai au ʻe he Tamai Hēvaní ke u aʻusia ha meʻa fakaʻofoʻofa. Naʻe fakamaʻa hoku lotó ʻe he aʻusia ko iá. ʻI he momeniti ko iá, naʻe mole kotoa atu ʻa e mamahi mo e ʻita naʻá ku ongoʻi kiate iá.

ʻOku ou houngaʻia ai ʻo taʻengata.

ʻĪmisi
ko ha faʻē mo ʻene fānau ʻoku fai ʻenau fō

Ko e pelupelu ʻe Makitalina ʻa e foó mo ʻene fānaú

ʻĪmisi
ko e lotu ha uaifi mo e husepāniti

ʻOku tūʻulutui fakataha ʻa Makitalina mo hono husepānití ʻo lotu

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Malangaʻaki ʻEku Ongoongoleleí: Ko ha Fakahinohino ki he Ngāue Fakafaifekaú (2014), 121.