2017
Keio pea mo ʻAnitoni: Pālesi, Falanisē
Sepitema 2017


Ngaahi ʻAta ʻo e Tuí

Keio pea mo ʻAnitoni

Pālesi, Falanisē

ʻĪmisi
anthony and cayo walking together

Ne talu e kaungāmeʻa ʻa Keio Sopi mo ʻAnitoni Lianati mei heʻena kei siʻí. Ne ʻamanaki maʻu pē ʻa Keio, ʻa ia naʻá ne kau ki he Siasí, ʻe ʻi ai pē ʻa e ʻaho ʻe ului mai ai ʻa ʻAnitoni.

Leslie Nilsson, faitaá

Keio:

Naʻá ku fetaulaki mo ʻAnitoni ‘i he ngaahi taʻu lahi kuohilí. Ne mau toki hiki atu ki he feituʻu ko iá. Naʻá ku ʻalu ki he ʻapiako foʻoú ni ʻo kamata ke fakakaungāmeʻa foʻou. Ne kau ai ʻa ʻAnitoni. Mahalo ne ma taʻu ono pe fitu. ʻOku fakaoli ke fakakaukau ki ai, ʻi heʻeku hoko ko ʻeni ʻo taʻu 26.

Ne ma vaʻinga ʻi ha foʻi vaʻinga ʻoku ui ko e Poki. Ko ha foʻi vaʻinga ʻoku mau vaʻinga ai ʻi Falanisē—ʻoku ʻikai ke u ʻilo pe ʻoku vaʻingaʻi ia ʻi he ngaahi feituʻu kehé. Ne feinga ʻa ʻAnitoni ʻi heʻema vaʻingá ke maʻu ha konga ʻe taha pe ua ʻo ʻeku ngaahi konga meʻa vaʻingá. Fakafokifā pē, ne kamata ke ma fuhu. Naʻe pau ke fakamāvahevaheʻi kimaua ʻe heʻema faiakó. Hili iá, te u pehē ne kamata ke lahi ange ʻe ma fehoungaʻiaʻakí. Ne kamata ke ma vakavakaua holo—ne ma vaʻinga keimi vitiō, sikeiti, mo heka pasikala. Ne ʻalu pē taimí mo e kamata ke fakalalahi ange ʻema feohi fakatahá.

Ne fie maʻu maʻu pē ʻe heʻeku faʻeé ke mau lotu fakafāmili. Ko e konga ia ʻo e ngaahi meʻa angamaheni ʻi homau ʻapí. Ko e meʻa tatau pē mo e lau folofolá. Ne tō loloto moʻoni e ngaahi meʻá ni ʻiate kimautolu. ʻI ha pō ʻe taha ne u mohe ai ʻi he ʻapi ʻo ʻAnitoní. ʻI heʻeku lotu kimuʻa peá u mohé, ne ʻeke mai ʻe ʻAnitoni pe ko e hā ʻeku meʻa ʻoku faí. ʻOku ʻikai ke u manatuʻi ʻa e meʻa naʻá ku lea ʻakí; ka ʻoku ou manatuʻi ne ma ʻi hono lokí ʻo ma talanoa fekauʻaki mo e lotú.

Ne ʻi ai ha taimi ʻe niʻihi ne haʻu ai ʻa ʻAnitoni ki homau ʻapí, peá ne sio ai ki heʻemau lau e folofolá, lotu ki muʻa pea mau kaí, pea mo ʻemau lotu fakafāmilí. Naʻá ne sio foki ki heʻemau hivaʻi e ngaahi himí. Ne tuʻo taha pe tuʻo ua ʻeku kole ange ke haʻu ki he lotú. Ne pau pē ne u fakatokangaʻi mei heʻene tōʻongá naʻe ʻikai ke ne fuʻu saiʻia ʻi he foʻi fakakaukau ke haʻu ki he lotú. Ne u pehē loto pē, “Ko ʻene ʻosi ia ʻeku feingá, pea ʻoku kiʻi fakamamahi, ka ʻe hokohoko atu pē ʻe ma kaungāmeʻá.”

ʻAnitoni:

ʻI he kamataʻangá ne u kiʻi fakamamaʻo mei he Siasí. Ne ʻikai mahino kiate au e meʻa lahi, pea ne u kiʻi manavasiʻi ke talanoa kia Keio fekauʻaki mo e faʻa fakataha mai hono fāmilí ʻo lotú. Ko ia ai ne ʻikai ke u tali e ngaahi fakaafé ʻi he kamataʻangá. Ka ne haʻu māmālie pē ʻeku ongoʻi leleí. Ne u ongoʻi ʻi hoku lotó ne makehe e fāmili ʻo Keió mei he ngaahi fāmili kehé.

Keio:

Ne iku pē ʻo ma fakatou hoko atu ki ha ngaahi meʻa kehe. Ne lahi ha ngaahi taimi ne ʻikai ai ke ma feʻilongaki ʻi he ngaahi taʻu kuohilí, ka ne pau pē ke fakaʻohovale haʻama toe fetaulaki. Ne ma toe hoko ko ha ongo kaungāmeʻa ʻi he aʻusia ko ia homa taʻu hongofulu tupú.

ʻAnitoni:

Naʻá ku fakatokangaʻi ʻoku kehe ʻa Keio ia mei hoku ngaahi kaungāmeʻa kehé. ʻOku tau fai kotoa pē ha ngaahi meʻa fakavalevale ʻi heʻetau tupu haké, ka ne tokonia au ʻe Keio ke u fili ha hala ʻoku leleí.

Keio:

Ne kamata ke haʻu ʻa ʻAnitoni ki he lotú fakataha mo hoku fāmilí. Pea naʻe fakanatula pē ʻa e ngaahi liliú, ne feohi e kau faifekaú ʻi ha taimi lahi mo kimautolu, pea ne kamata ke maheni ʻaupito ʻa ʻAnitoni mo e Siasí. Naʻá ne ʻilo e ʻuhinga ʻo e lotú, naʻá ne ʻilo e ngaahi himí, naʻá ne ʻilo ʻeni hono kotoa—ko e toé pē ʻeni ke hoko ko ha mēmipa.

ʻAnitoni:

Ne u fakakaukau lahi ke u papitaiso mei hoku taʻu 8 ki heʻeku taʻu 18. Ka naʻe feʻunga mo ha taimi lōlōa he koeʻuhí ne lahi e ngaahi meʻa ne fie maʻu ke liliu ʻi heʻeku moʻuí, neongo ne u feinga ke moʻui ʻaki ha ngaahi tefitoʻi moʻoni lelei.

ʻI heʻeku taʻu 18, ne u feʻiloaki ai mo e ongo faifekaú ʻi he ʻapi ʻo Keió. Ne akoʻi au ʻe he ongo faifekaú ʻi he ngaahi lēsoni ke teuteuʻi au ki he papitaisó. Ne na tokonia au, pea ne ongo ki hoku lotó ʻa ʻena pōpoakí. Lolotonga e taimi ko ʻení, naʻe fakafeʻiloaki ai ʻa ʻeku faʻeé mo hoku kiʻi tuofefiné ki he ongo faifekaú. Naʻe papitaiso kinaua ʻi ha ngaahi māhina siʻi kimuʻa ʻiate au. Naʻe papitaiso au ʻi he ʻaho 10 ʻo Mē, 2007.

Keio:

Ne ʻosi ha ngaahi taimi lahi, ko ha taʻu ʻe 10, pea faifai peá ne toki papitaiso.

ʻOku fakaofo ke sio ki he founga ngāue ʻa e ʻEikí. Hili iá, ne u ʻalu ʻo ngāue fakafaifekau ʻi Falanisē pea ne ma fetohiʻaki. Ko e taimí ni te ma māvahevahe he kuo hoko ʻeni ʻa ʻAnitoni ko ha polisi pea ʻe mavahe ke ngāue ʻi Kuana ʻi ha taʻu ʻe ua ki he nima, ka ʻoku ou ʻilo pau te ma kei fetuʻutaki pē.

ʻAnitoni:

Talu mei heʻeku kau mai ki he Siasí, ne u fai ʻa e meʻa ko ia ʻoku fie maʻu ke fakahokó ke nofo maʻu ai ʻi he hala fāsiʻí mo vahevahe e ongoongoleleí mo e niʻihi ʻoku ou feohi mo iá. Ko ha meʻa faingofua moʻoni, ka ʻoku faingataʻa ki he niʻihi kehé ke tali mo moʻui ʻaki e ongoongoleleí. ʻI heʻetau hoko ko ia ko e mēmipa ʻo e Siasí, ʻoku tau makehe moʻoni mei he niʻihi kehé.

Naʻe faingataʻa ke mahino ki he kau mēmipa kehe ʻo hoku fāmilí, ʻa e ʻuhinga ne u teuteu ai mo ʻeku faʻeé, mo hoku tuofefiné, ke ō ki he lotú ʻi he Sāpate kotoa pē. Naʻá ku tui hoku sutí peá u mavahe ʻi he 8:30 ke u aʻu ki he lotú he 9:00, pea naʻá ku faʻa nofo ʻo aʻu ki he 3:00 hoʻatā koeʻuhí ko hoku uiuiʻí. ʻOku ou fiefia ke talanoa mo e kāingalotu kehé pea ʻilo ki he ngaahi meʻa ʻoku hoko ʻi heʻenau moʻuí. ʻOku ou saiʻia ke kau fakataha mo e kāingalotú; ko ha meʻa ia ʻoku makehe. ʻOku mahuʻinga ke ʻi ai ha kau mēmipa ʻoku tau feohi, ke maʻu foki ʻa e uouangatahá, pea ke ongoʻi ʻoku tau fefakamālohiʻaki.

Keio:

ʻOku ou tui ʻoku fakahoko ʻe he ʻEikí hono tūkuingatá, ʻa e meʻa kotoa pē te Ne lavá, ke fakaloloto mo ʻai ke tau liliu moʻoni. ʻOku ʻikai ke ʻuhinga pē ʻa ʻete hoko ko ia ko ha Kāingalotu ʻi he Ngaahi ʻAho Kimuí Ní mo ha ākonga ʻa Kalaisí ke te muimui ʻi ha ngaahi ʻulungaanga pau; ka ʻoku ʻuhinga ia ke fakahoko ha liliu moʻoni ʻiate kitautolu. Naʻá ku mamata ki he liliu ko iá ʻia ʻAnitoni.

ʻAnitoni:

ʻOku fakafiemālieʻi au ʻe he ʻilo ko ia ʻoku ʻi ai haʻaku Tamai Fakalangí. ʻOku fakafiemālieʻi foki au ʻi heʻeku ʻilo naʻá Ne foaki mai Hono ʻAló, ʻa Sīsū Kalaisi, ke pekia maʻatautolu—maʻaku.

Ka neongo iá, ʻoku ou ʻilo ʻoku moʻoni ia. ʻOku ou ʻilo foki ʻoku moʻoni e ngaahi folofolá. ʻOku moʻoni ʻa e Tohi ʻa Molomoná. ʻOku ou ʻiloʻi fakapapau ʻoku moʻoni ia. ʻOku moʻoni ʻa e Siasí. ʻOku tau maʻu ha palōfita moʻoni, Tōmasi S. Monisoni. ʻOku uiuiʻi moʻoni ʻa e Toko Hongofulu Mā Uá ʻe he ʻOtuá.

Ko ha meʻa ia naʻe ʻikai ke mahino kiate au kimuʻa, pea ʻoku ou tui ʻoku ʻikai ke mahino kakato ia kiate au ʻi he ʻahó ni. Ko ha ongo mālohi mo makehe moʻoni ia.

ʻĪmisi
Cayo and Anthony walking through their neighborhood

Ko e lue ʻa Keio Sopi (toʻohemá) mo ʻAnitoni Lianati (toʻomataʻú) ʻi hona ngaahi kaungāʻapí ʻi he tūkui kolo ʻo Pālesi, ʻi Falaniseé. Ne talu ʻena kaungāmeʻa ʻi heʻena kei siʻí.

ʻĪmisi
Cayo and Anthony standing on the sidewalk

Ne manatu ʻa ʻAnitoni ʻo pehē, “ʻI he fakaʻau ke vāofi ange ʻema kaungāmeʻá, ne u fakatokangaʻi ne makehe ʻa Keio ia mei hoku ngaahi kaungāmeʻa kehé.” Hili ha taimi lahi, ne hoko e sīpinga ʻa Keió ko meʻa ia ke ne tokonia ʻa ʻAnitoni ke fie ʻilo lahi ange ai ki he ongoongolelei kuo toe fakafoki maí.

ʻĪmisi
Cayo and Anthony walking down the street

Ne palani ʻa Keio mo ʻAnitoni ke na kei fetuʻutaki pē hili e hiki ʻa ʻAnitoni ki Kuaná.

ʻĪmisi
Cayo and Anthony in front of a market

Naʻe pehē ʻe ʻAnitoni, “Talu mei heʻeku kau mai ki he Siasí, ne u fai ʻa e meʻa ko ia ʻoku fie maʻu ke fakahokó ke nofo maʻu ai ʻi he hala fāsiʻí mo vahevahe e ongoongoleleí mo e niʻihi ʻoku ou feohi mo iá.” Naʻá ne pehē ko e vahevahe ko ia ʻo e ongoongoleleí “ko ha meʻa faingofua moʻoni.”

ʻĪmisi
Cayo and Anthony walking alongside a waterway

ʻOku kei hokohoko atu pē e houngaʻia ʻa Keio ʻi he faingamālie naʻá ne maʻu ke vahevahe ai e ongoongoleleí mo hono kaungāmeʻá. Ne pehē ʻe Keio, “ʻOku ou tui ʻoku fakahoko ʻe he ʻEikí hono tūkuingatá, ʻa e meʻa kotoa pē te Ne lavá,ke fakaloloto mo ʻai ke tau liliu moʻoni.” “Naʻá ku sio ki he liliu ko iá ʻia ʻAnitoni.”

ʻĪmisi
Cayo and Anthony walking around their neighborhood

ʻOku pehē ʻe ʻAnitoni kuo hoko ʻa ʻene kau ki he ongoongoleleí ko ha tāpuaki ia ʻi heʻene moʻuí. Naʻá ne pehē, “ʻOku fakafiemālieʻi au ʻe he ʻilo ko ia ʻoku ʻi ai haʻaku Tamai Fakalangí.” ʻOku fakafiemālieʻi foki au ʻi heʻeku ʻilo naʻá Ne foaki mai Hono ʻAló, ʻa Sīsū Kalaisi.”

ʻĪmisi
Cayo and Anthony walking and talking

Ne pehē ʻe Keio, “ʻOku fakaofo ke sio ki he founga ngāue ʻa e ʻEikí.” Ne laka hake ʻi he taʻu ʻe 10 ʻa e nofo ʻa ʻAnitoní pea toki papitaisó, ka ʻi he taimi ko iá, ne maʻu ai ʻe ʻAnitoni ha fakamoʻoni mālohi.