2017
Ko Hono ʻAhiʻahiʻi ʻo e Mūsiká
Sepitema 2017


Ko Hono ʻAhiʻahiʻi ʻo e Mūsiká

ʻOku nofo ʻa e tokotaha naʻá ne faʻú ʻi ʻIutā, USA.

Kapau ʻoku ou fie maʻu ke toe fakamālohia ange ʻeku fakamoʻoní mo ʻeku fakalakalaka fakalaumālié, ʻe fie maʻu ke tuku ʻeku kumi ʻuhingá.

ʻĪmisi
woman experimenting with music

Naʻá ku faʻa fakakaukau maʻu pē ko e taha au ʻo e niʻihi monūʻia ne ʻikai fie maʻu ke talangofua ki he niʻihi ʻo e ngaahi tuʻunga moʻui ʻo e ongoongoleleí. Ko ia ne u fai pē ʻeku meʻa pē ʻaʻaku, ʻo filifili pē e ngaahi tuʻunga moʻui ʻoku mahuʻingá mo e ngaahi tuʻunga moʻui ʻoku ʻikai ke mahuingá. Ko e taha ʻo e ngaahi tuʻunga moʻui ne u pehē ʻoku ʻikai fuʻu mahuʻingá ko e fanongo ko ia ki he ngaahi hiva kapekapé (vakai, Ki Hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú [2011], 22). Naʻe ʻikai ke u fakakakaukau ʻe tupu ha faikehekehe ʻi heʻeku tōʻongá mo ʻeku ongoʻi fekauʻaki mo e ongoongoleleí mei he hiva naʻá ku fanongo ki aí. Naʻá ku kei maʻu pē ha fakamoʻoni mālohi kia Sīsū Kalaisi, pea naʻá ku fai hoku lelei tahá ke tokoniʻi e niʻihi kehé mo ʻalu ki heʻeku ngaahi fakataha faka-Siasí. Ne u pehē loto pē, ko e meʻapango ʻa e ʻikai ke moʻui taau e siʻi kau hiva ko iá, ka ne SAI PĒ ke u fanongo ki heʻenau ngaahi hivá—he naʻe ʻikai ke ne uesia ʻa ʻeku moʻui ʻaki ko ia ʻa e ongoongoleleí.

ʻI heʻeku teuteu ko ia ke ʻalu ʻo ngāue fakafaifekaú, naʻe ʻikai ke u fakakaukau ki hono hanga ʻe he hiva ʻoku ou fanongo ki aí ʻo taʻotaʻofi ʻa ʻeku fakalakalaka fakalaumālié.

Kaekehe, ʻi he hili pē ha ngaahi houa mei hono fakaava ko ia hoku uiuiʻí ne haʻu ki hoku ʻatamaí ʻa e potufolofola ʻAlamā 32:27 “Kae vakai, kapau te mou ʻā hake ʻo fakaake homou ʻatamaí, ʻo ʻahiʻahiʻi ʻa ʻeku ngaahi leá, pea ngāue ʻaki ha kihiʻi konga siʻi ʻo e tuí, ʻio, kapau foki ʻoku ʻikai te mou lava ʻo fai ha meʻa lahi ange ʻi he holi pē ke tuí, tuku ʻa e holí ni ke ngāue ʻiate kimoutolu, kae ʻoua ke mou tui ʻi he anga te mou lava ai ʻo fakaʻatā ha potu ki ha konga ʻo ʻeku ngaahi leá.”

Pea naʻá ku fakakaukau leva ki he foʻi lea ko ia ko e: ʻahiʻahiʻi. Kapau ʻoku ou fie maʻu e ngaahi tāpuaki ne ʻikai ke u maʻú, kuo pau ke u ʻahiʻahiʻi ia. Ko ia ʻi he uike ʻe tolu hono hokó, ne ʻikai ke u fanongo ki heʻeku ngaahi hiva taʻetāú. Naʻe faingataʻa ʻi he kamataʻangá, pea naʻe lahi ʻeku toutou feingá. Ka naʻe hili ha ngaahi ʻaho siʻi ne feʻunga pē e ngaahi ongo nonga ne kamata ke u ongoʻi ʻi he ʻaho kotoa pē ke tokonia au ke hokohoko atu. ʻIkai ngata aí, ne u hoko ko ha tokotaha ako ʻunivēsiti, pea ne kamata ke ola lelei ʻeku ngaahi kalasí. Naʻá ku tokanga ange, pea ne lahi ange ʻeku ongoʻi e Laumālié ʻi he taimi ʻo ʻeku moʻuí ʻa ia ne mātuʻaki mahuʻinga ai e fakahinohino fakalangí.

Naʻá ku fakatokangaʻi ne aʻu pē ʻo liliu mo ʻeku ngaahi holí. Naʻá ku fie maʻu e tāpuaki kotoa pē ʻa ia ʻoku fakatatali ʻe he Tamai Hēvaní ke foaki mai kiate aú. Ne tokonia au heʻeku aʻusia ʻi hono liliu e hiva ne u maheni he fanongo ki aí ke u fakatokangaʻi ʻoku ʻikai ha filifili pē e ngaahi tuʻunga ʻulungāngá pea ʻoku fakataumuʻa ʻa e fekau kotoa pē ʻoku tuku maí ke fakamālohia ange hotau vā mo ʻetau Tamai Fakalangí pea ke tokonia kitautolu ke hangē pē ko Iá. ʻE taʻofi ʻe hono taʻe tauhi e ngaahi fekau ʻoku ʻikai ke tau saiʻia aí, e ngaahi tāpuaki ʻokú Ne talaʻofa maí.

ʻOku hanga ʻe he muimui ki he ngaahi tuʻunga ʻulungaanga ʻo e ongoongoleleí mo hono tauhi ʻo e ngaahi fekaú ʻo ʻai ke tau makehe ʻi heʻetau hoko ko ha kau ākonga moʻoni ʻo Kalaisí. ʻI he taimi ʻoku tau feinga ke tau hiki mei he leleí ki he lelei angé, ʻoku fakahōifua ia ki heʻetau Tamai Hēvaní. Heʻikai lava ke tau fakaveiveiua pē ʻi he ongoongolelei ko ʻení. ʻOku tau fakalakalaka pē kimuʻa pe ʻoku tau ngaʻunu fakaholomui, pea ko e fakakaukau ko ia “ʻOku sai pē ʻa e tuʻunga ʻoku ou ʻi ai he taimí ní”, ʻe faifai pē pea ʻe hoko ia ko e tupuʻanga ʻo ʻetau fakaholomuí. Ka ʻo kapau te tau falala kia Sīsū Kalaisi mo e mālohi ʻo ʻEne Fakaleleí ke tau fakalakalaka siʻi he ʻaho takitaha, te tau lava leva ke maʻu ʻEne nongá pea ʻiloʻi ʻoku fakaʻau ke tau hoko ko e kakai ʻokú Ne finangalo ki aí.