Hisitōlia ʻo e Siasí
Kōlomu Kuo Paní


“Kōlomu Kuo Paní (‘Lakanga Toputapú’),” Ngaahi Tefito ʻi he Hisitōlia ʻo e Siasí

“Kōlomu Kuo Paní”

Kōlomu kuo Paní (“Lakanga Toputapú”)

ʻI he ʻaho 4 ʻo Mē  1842, naʻe fakafeʻiloaki ai ʻe Siosefa Sāmita ʻa e ʻenitaumeni fakatemipalé ki hano kaungā ngāue fafale ʻe toko hiva, ʻi he loki ki ʻolunga ʻo hono falekoloa ʻi Nāvuú. ʻI he taʻu ʻe ua ka hokó, naʻe fakahoko ai ʻe Siosefa ʻa e ouaú ni ki ha kau tangata mo ha kau fafine ʻe toko 50  tupu kehe. Naʻe maʻu ʻe he kulupú ni e ouau fufulú mo e paní ko ha konga ʻo e ʻenitaumení, pea naʻe ui kinautolu kimui ange ko ha “Kōlomu kuo pani,” “ko e Kōlomú,” ko e “fakataha alēleá,” pe ko e “Lakanga Toputapu.”1

ʻĪmisi
exterior view of two-story red brick building

Ko e falekoloa toe langa foʻou ʻi Nāvū naʻe fuofua fakafeʻiloaki ai ʻe Siosefa Sāmita ʻa e ʻenitaumeni fakatemipalé ki he kau mēmipa ʻo e Kōlomu kuo Paní.

Naʻe hanga ʻe ha fakahā ʻi he 1841 naʻe fai kia Siosefa Sāmita, ʻo akoʻi ange ai kuo pau ke ʻoatu e ʻenitaumení ki he kāingalotu ʻo e Siasí ʻi he kakato hono langa e Temipale Nāvuú.2 Kae fakatatau mo e lau ʻa ʻOasoni Haití, naʻe fakamatala ʻa Siosefa ʻo pehē, “ʻOku ʻikai ke u ʻiloʻi, ka naʻe fekauʻi au ʻe he ʻEikí ke u fakavavevave ʻo ʻoatu kiate kimoutolu homou ʻenitaumení kimuʻa pea ʻosi e temipalé.”3 Naʻá ne filifili ha kau tangata mo ha kau fafine naʻá ne falala ki ai te nau fakaʻapaʻapaʻi mo ʻikai fakahāhāholo e ngaahi ouau toputapu ʻo e temipalé. Naʻe fakamatala ʻa Hiipa  C. Kimipolo, ko e taha ʻo e fuofua kau mēmipa ʻo e Kōlomu kuo Paní, naʻe maʻu ʻe Siosefa ha “kiʻi falukunga kakai” naʻe “lava ke ne fakaava ki ai hono lotó peá ne ongoʻi malu ai.”4

Neongo naʻe ʻuluaki fakaafeʻi pē ʻe Siosefa ha kakai toko siʻi ke nau kau atu ki he ʻenitaumení, ka naʻe mahino ʻene fakataumuʻa ke fakaava e ngaahi ouau fakatemipalé ke maʻu ʻe he Kāingalotu moʻui taau ʻo e Siasí. Naʻe fakamatalaʻi ʻe Uiliate Lisiate ʻa hono fakafeʻiloaki ʻo e ʻenitaumení ʻi he hisitōlia fakaʻofisiale ʻo e Siasí ʻi he 1845 ʻo pehē, “Naʻe ʻikai fakahā mai ha meʻa ke [mau] ʻiloʻi, ka ko ia pē ʻe fakahā ki he Kāingalotu kotoa ʻo e Siasí ʻi he ngaahi ʻaho fakaʻosí, ʻi heʻenau mateuteu pē ke talí pea ʻi ai mo ha feituʻu totonu kuo teuteuʻi ke fakahoko ai kinautolú.”5 Naʻe tapou ʻa Siosefa Sāmita ke fai mo kakato hono langa e Temipale Nāvuú, kae lava ke ʻi ai ha feituʻu ʻe maʻu ai ʻe he toenga ʻo e Kāingalotú ʻa honau ʻenitaumení. Naʻe manatu ʻa Siaosi  Q. Kēnoni, naʻe kei talavou heʻene hiki ki Nāvū he 1843, ʻo pehē, “ʻI hono fakahoko ko ia ʻe [Siosefa] ʻa e ʻenitaumení ki ha niʻihi tokosiʻi kimuʻa pea ʻosi ʻa e Temipalé, naʻe maʻu ʻe he loto ʻo e kakaí kotoa ha holi ke fai mo ʻosi e Temipalé, kae lava ke nau maʻu e ngaahi tāpuaki maʻongoʻongoá ni.”6

Naʻe faʻa fakataha mai e kau mēmipa ʻo e Kōlomu kuo Paní ʻi he vahaʻa ʻo Mē 1842 pea mo Sepitema 1843 pea hokohoko maʻu pē ʻo aʻu ki Tīsema 1845, ʻi he loki ki ʻolunga ʻo e falekoloa ʻo Siosefá, pe ʻi he ʻapi ʻo e kau mēmipá. ʻI heʻenau ngaahi fakatahá, ne nau fakafeʻiloaki atu ai e ngaahi ouau fakatemipalé ki ha kau mēmipa foʻou ʻo e kōlomú, silaʻi e ngaahi malí ki he taʻengatá, talatalaifale mo maʻu ha fakahinohino meia Siosefa Sāmita pea nau lotu fakataha ko ha kulupu. Kimui ange aí, naʻe faʻa ui e ngaahi fakatahá ni ko e “ngaahi fakataha lotu” pe “fakataha alēlea.” ʻI heʻenau fakatahá, naʻe maʻu ai ʻe he kau tangata mo e kau fefine ʻo e kōlomú ha taukei ʻi hono fakahoko ʻo e ʻenitaumení ki he niʻihi kehé.

Hili hono fakapoongi ʻo Siosefa Sāmitá, naʻe kau ʻi hono tālangaʻi ʻi he Kōlomu kuo Paní, pe ko hai te ne fetongi e Palōfitá. Ko e taha ʻo e ngaahi fakakaukau mālohi fau naʻe fai ʻe he Kōlomu ʻo e Toko Hongofulu Mā Uá ʻi he ngaahi uike hili e pekia ʻa Siosefá, ko ʻenau ʻosi maʻu kotoa ʻa e ngaahi ouau fakatemipalé pea kuo fakamafaiʻi kinautolu ʻe Siosefa Sāmita ke nau foaki atu ia ki he niʻihi kehé, ʻo ʻikai tatau mo Sitenei Likitoni, naʻe fakafepaki angé.7

ʻI he vahaʻa ʻo ʻAokosi 1844 pea mo Tīsema 1845, naʻe hanga ai ʻe Pilikihami ʻIongi, ko e Palesiteni ʻo e Toko Hongofulu Mā Uá, ʻo taki e Kōlomu kuo Paní, peá ne fakaafeʻi ha kau tangata mo ha kau fefine tokolahi ange ke kau atu ki ai. ʻI he konga kimui ʻo e 1845, naʻe teuteuʻi ai ʻe he kau mēmipa ʻo e Kōlomú ʻa e fungavaka ki he fata ʻo e Temipale Nāvuú, ke fakahoko ai e ʻenitaumení, pea ʻi he konga loto ʻo Tīsemá, naʻe kamata fakaafeʻi ai ʻe Pilikihami ʻIongi mo ha niʻihi kehe ha Kāingalotu tokolahi ange ke nau omi ʻo maʻu honau ʻenitaumení.

Ko e kau tangata mo e kau fefine ʻo e Kōlomu Kuo Paní, ʻa e fuofua kau ngāue fakatemipalé, ʻo nau foaki ki ha Kāingalotu ʻe toko 5,000  tupu, ʻa e ngaahi ouau kuo nau maʻu meia Siosefa Sāmita, Pilikihami ʻIongi pea mo honau kaungā mēmipa ʻo e kōlomú. Ne nau fakataha foki mo e Kāingalotu ne toki maʻu ʻenitaumení, ʻi he temipalé ke ʻoatu kiate kinautolu e ngaahi akonaki fakatemipale ne nau maʻu meia Siosefa Sāmitá. Naʻe hokohoko atu ʻenau ngāue ʻi he temipalé ʻo aʻu ki Fēpueli ʻo e 1846, ki he taimi naʻe fakamālohiʻi ai ke mavahe ʻa e fuofua Kāingalotú mei Nāvū ʻo fononga fakahihifó. ʻI he tokolahi fau ko ia e kāingalotu kuo ʻosi maʻu ʻenitaumení, naʻe ʻikai leva ke toe hoko atu e ngāue ʻa e Kōlomu kuo Paní.

Ngaahi Tefito Fekauʻakí: Fakakoloaʻi ʻaki e Mālohí, ʻEnitaumeni Fakatemipalé, , Temipale Nāvuú