2015
Ko ʻEne Talaʻofa ʻo e Maʻu ai Peé
ʻEpeleli 2015


Ko ʻEne Talaʻofa ʻo e Maʻu ai Peé

Robyn Casper, ʻIutā, USA

ʻĪmisi
drawing of a broken bike

Tā fakatātā ʻa Bradley H. Clark

ʻI heʻeku tangutu ʻi he houalotu sākalamēnití ʻo fakakaukau loto ki he lotu tāpuaki ʻo e maá, naʻe toutou haʻu pē ki ki heʻeku fakakaukaú ʻa hono fakaleá: “koeʻuhí ke ʻiate kinautolu maʻu ai pē ʻa hono Laumālié” (Molonai 4:3; T&F 20:77).

ʻOku pehē, “maʻu ai pē”—ʻo ʻikai ʻi ha ngaahi taimi pau pē. Ko e hā leva, naʻe ʻikai ueʻi ai au mo hoku husepānití, ʻi he ngaahi māhina siʻi kimuʻá fekauʻaki mo e founga ke maluʻi ai ʻema kiʻi tamasiʻi taʻu 11 ne mate ʻi he fepaki ʻa ha pasikala mo ha meʻalelé? Ko e hā he ʻikai tokangaʻi mo fakatokanga mai “maʻu ai pē” ʻa e Tamai Hēvaní kiate kitautolú?

Kuo akoʻi au ʻi he Palaimelí peá u tui ʻe maluʻi kitautolu ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní. Te ne fakaʻaongaʻi ʻa e kihiʻi leʻo siʻi, mo lōngonoá ke tokangaʻi, tataki, pea mo fakatokanga mai ʻi he meʻa fakatuʻutāmakí. Kuo nofo ʻa e fakakaukaú ni ʻi hoku ʻatamaí talu mei he mālōlō ʻa Pení. ʻOku ou ʻofa lahi kiate ia, pea ʻoku fakaʻānaua hoku lotó ke maʻu ha mahino mo ha nonga.

Naʻe ʻi fē ʻa e leʻo fakatokanga kiate aú? Naʻe ʻi fē ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní? Naʻá ku ongoʻi ne ma fai homa lelei tahá ke angatonu. Ne ma totongi ʻema vahehongofulú, ō ki he ngaahi houalotú, mo ngāue ʻi ha tafaʻaki pē ʻoku kole mai. Naʻá ma kei taumamaʻo mei he haohaoá, ka naʻá ma fakahoko ʻa e efiafi fakafāmili ʻi ʻapí mo e ako folofolá. Naʻá ma feinga.

Naʻá ku tangutu ʻi he meimei taimi ko ʻení ʻi ha kalasi ʻa e Fineʻofá feʻunga mo hono fai ʻe he faiakó ha talanoa ki ha kāinga ofi. Lolotonga haʻane tatali ʻi ha maama hala, kuo ongoʻi ʻe hono kāingá ha ueʻi makehe ke tuʻu maʻu ʻi he taimi ʻe lanumata mai ai ʻa e māmá. Naʻe talangofua ki he ueʻí, pea ʻi he meimei taimi pē ko iá kuo oma mai ha fuʻu loli lahi ʻi he mangahalá, ʻo lele ʻi he maama kulokulá. Ka ne ʻikai fakafanongo mo talangofua ki he leʻo ko iá naʻe mei lavea pe mate mo ʻene fānaú.

Naʻe ongo kiate au ʻa e talanoá ni, ka ʻi heʻeku tangutu loʻimataʻia ʻi hoku seá ʻo teuteu ke tuʻu ʻo mavahe mei he lokí, naʻe kāpui au ʻe ha ongoʻi fakafiemālie lahi. Ne u ongoʻi nonga ta naʻe ʻiate au ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní. Naʻe ʻikai ke ʻi ai ia ko ha leʻo ʻo e fakatokanga ka ko ha fakafiemālie kiate au.

Talu mei he taimi ʻo e fakatuʻutāmaki kia Pení, mo ʻeku ongoʻi ha mālohi lahi ange ʻi he mālohi naʻá ku maʻú pea mo fakafiemālieʻi ʻe he ʻofa ʻa ʻeku Tamai Hēvaní. Naʻe ʻikai ke u maʻu ha mahino ʻi he taimi ʻoku hoko ai ha ngaahi meʻa ʻe niʻihi, ka kuo teʻeki ai ke u veiveiua ʻi Heʻene ʻofá.

ʻOku ou tui ʻoku mahino ki he ʻOtuá ʻa e meʻa kotoa pē pea he ʻikai ke Ne teitei tuku ke u tuenoa. ʻOku fakahoko ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ha ngaahi fatongia lahi ʻi heʻetau moʻuí. Te Ne lava ʻo maluʻi kitautolu, ka ʻokú ne toe tataki, fakafiemālieʻi, akoʻi, pea mo ʻomi ha mahino mo ha ngaahi tāpuaki kehe.

Ne u ako ʻoku tauhi ʻe he Tamai Hēvaní ʻEne ngaahi talaʻofá. Kuó Ne ʻiate au “maʻu ai pē.”