2018
Kiʻi Lelei Ange ʻi he ʻAneafí
Tīsema 2018


Kiʻi Lelei Ange ʻi he ʻAneafí

ʻOku nofo ʻa e taha naʻá ne faʻú ʻi Salata, ʻĀsenitina.

Kuo pau ke hokohoko atu ʻetau moʻui ʻaki e ongoongoleleí. Ko e founga ia te mau toe fakataha ai mo Sēkioó.

ʻĪmisi
missionary planner

Tā fakatātā ʻe Suzanne Simmons

ʻI he taimi naʻe telefoni mai ai e palesiteni fakamisioná, kuo meimei taʻu e taha e ngāue ʻa Sēkió. Ko homa fohá pē ia, ko e fuofua taha ia ʻi heʻema fānaú ke ʻalu ʻo ngāue fakafaifekaú. Naʻá ku laukau ʻaki ia mo hoku uaifi ko Lilianá, mo e sīpinga naʻá ne tā ki hono ongo tuofāfiné.

Ne ʻi ai ha tōʻonga ʻa Sēkio ne mau ʻilo ai te ne hoko ko ha faifekau lelei. Naʻe fakanatula pē ʻene hoko ko ha takí, naʻá ne fiefia mo moʻui fakamātoato, peá ne lava ʻo poupouʻi lelei e niʻihi kehé.

Ne ʻikai mahuʻinga ia kiate ia pē ko e tokotaha ko iá ko ha mēmipa ʻo e Siasí pe ʻikai—naʻe fakakaungāmeʻa pē ki he tokotaha kotoa. Pea kapau naʻe fakamataliliʻi ia koeʻuhi ko ʻene kau ki he Siasí, naʻá ne tali loto lelei ia pea ʻikai faʻa lotomamahi.

Naʻa mau fiefia ʻi he maʻu e uiuiʻi ʻo Sēkiō ke ngāue ki he Misiona Peru Chiclayo. Naʻe kamata ʻene ngāue fakafaifekaú ʻi he ʻaho 20 ʻo Nōvema, 2013. Naʻá ne ʻofa heʻene ngāue fakafaifekaú. ʻI he kamataʻangá, ne faingofua pē ʻeku tohi ki aí. Ka ʻi he fakalau atu e ngaahi māhiná, naʻá ku fie maʻu ha taimi lahi ke u fakakaukau ai ki heʻene ngaahi tohí pea tali ʻo fakatatau mo ʻene tupulaki fakalaumālié.

Naʻe ʻikai ke ma hohaʻa kimaua kia Sēkiō. Naʻá ma fakakaukau ko e malaʻe ngāue fakafaifekaú ko e feituʻu malu taha ia kiate iá. Naʻe telefoni mai ʻene palesiteni fakamisioná ʻi he ʻaho 7 ʻo ʻOkatopa, 2014.

Ne ʻIkai Ke Ma Teitei Ongoʻi Tuenoa

Naʻe fakahā mai ʻe he palesiteni misioná naʻe akoʻi ʻe Sēkiō mo hono hoá ha kau fie fanongo fekauʻaki mo e temipalé mo e ngaahi fāmili taʻengatá. Hili iá, ʻi he fai ʻe Sēkiō ʻa e lotu tukú, naʻá ne kiʻi longo, pea ʻohovale pē kuó ne pongia ʻo tō ki he falikí. Ne fai ha fai-ngāue kiate ia pea leleakiʻi leva ki falemahaki. Naʻe fakapapauʻi ʻe he kau toketaá naʻe fānoa e totó ʻi hono ʻutó. Naʻe ʻikai ola lelei ʻenau feinga ke fakamoʻui iá.

Naʻá ma ongoʻi loto mamahi lahi ʻi he ongoongo ne ma maʻú. Neongo ʻema loto mamahí, ka ne u folau mo Liliana ki Pelū ke fakafoki mai e sino ʻo Sēkioó mo ʻene ʻū meʻá. Ne lōmekina kimaua ʻe ha ngaahi ongo kehekehe, ka naʻe hounga kiate kimaua ne ʻi ai ha taha mei he Siasí—mei he ʻaho naʻá ma mavahe ai mei ʻapí ki he taimi naʻá ma foki aí—ke tokoni mai. Naʻa ma maʻu tokoni foki mei he Laumālie Māʻoniʻoní, ʻa ia naʻá ne fakanonga mo tokoniʻi kimaua ke ma kātakiʻi e faingataʻá. Ne ʻikai ke ma teitei ongoʻi tuenoa.

ʻOku faingataʻa moʻoni ke tau fakatokangaʻi ʻa e tāpuakí ʻi he taimi ʻo e faingataʻá, ka ʻoku hounga kiate au ʻa e ʻaloʻofa ongongofua ne hā mei he ʻEikí ʻi he mālōlō ʻa Sēkioó. ʻI heʻene mālōloó, ne u lolotonga hoko ko ha pīsope, pea faiako semineli ʻa Liliana, pea palesiteni Finemui fakauooti homa ʻofefine ko Simená. Naʻa mau femoʻuekina ʻi he fua fatongiá mo e ʻofa ki he niʻihi kehé, ʻa ia naʻá ne pukepuke kimautolu ʻi he ongoongoleleí. Kapau naʻe fie maʻu ke mavahe atu ʻa Sēkiō meiate kimautolu, te u houngaʻia maʻu pē ki he Tamai Hēvaní ʻi hono ʻave ia lolotonga e mālohi ʻemau tuí.

ʻOku ou houngaʻia foki ko e mālōlō ʻa Sēkiō lolotonga ʻene ngāue maʻá e ʻEikí pea lolotonga ʻene “ʻi he tauhi ʻo [hono] kāingá” (Mōsaia 2:17). Kuo folofola ʻa e ʻEikí ʻo pehē, “Ko kinautolu ʻe mate ʻiate aú ʻe ʻikai te nau ongoʻi ʻa e maté, koeʻuhí ʻe melie ia kiate kinautolu” (T&F 42:46).

Naʻe ʻomi ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ha kiʻi fakalika ki he meʻa naʻe pau ke kātekina ʻe he Tamai Hēvaní ʻi he taimi naʻe pekia ai ʻa Hono ʻAlo pē Tahá maʻatautolú. Ne u ʻilo ai naʻe ʻikai haʻaku totonu ke u ʻita ki he ʻOtuá. Ne ʻafioʻi lelei ʻe heʻeku Tamai Hēvaní ʻa e meʻa naʻá ku fouá. Ne u maʻu ha nonga ʻa ia naʻá ne ʻai au ke u tali ʻa Hono finangaló mo e taimi naʻe pekia ai ʻa Sēkioó. Naʻe aʻusia ʻe Liliana ʻa e meʻa tatau. Ngaahi Lea Fakafiemālié

Naʻe silaʻi homau fāmilí ʻi he temipalé ʻi he taʻu 2005, lolotonga ia e kei siʻi ʻa Sēkiō mo Simená. Ne ʻikai fuoloa mei ai kuo fanauʻi ʻa Lute ʻi he fuakavá. Naʻe papitaiso ia ʻe Sēkiō kimuʻa peá ne ʻalu ʻo ngāue fakafaifekaú.

ʻĪmisi
Sergio and Ruth

Hili ha ʻaho ʻe tolu mei heʻene mālōloó, ne misi ʻa Lute ʻo kau kia Sēkiō. Naʻe hoko ia ʻi he pō ʻo hono taʻu hivá. Naʻá ne misi ʻokú na lue fetākinima fakataha ʻi he lolotonga ʻo e ʻahó peá ne lea ʻaki ha ngaahi lea fakanonga kiate ia.

Naʻe vāofi moʻoni ʻa Lute mo Simena mo Sēkiō, pea naʻá na ʻofa lahi kiate ia. ʻOku kei maʻu pē ʻe Lute ha nonga mei heʻene manatu ki heʻene misí.

ʻI ha ʻaho ʻe taha, ne ma vakaiʻi ai e ngaahi meʻa ʻa Sēkioó, peá ma maʻu ai mo Liliana ʻene palani fakaʻaho ʻi he ngāue fakafaifekaú. Naʻá ma fakatokangaʻi ai ʻi he peesi kotoa ʻo e ʻaho taki taha, ne tohiʻi ai ʻe Sēkiō ʻa e kupuʻi lea “Kiʻi lelei ange ʻi he ʻaneafí.”

Ne ʻikai toe mavahe e ngaahi kupuʻi lea ko iá meiate au. Naʻa nau fakamanatu mai kiate au e fie maʻu ke hokohoko atu ʻemau moʻui ʻaki ʻa e ongoongoleleí. Ko e founga ia te mau toe fakataha ai ko ha fāmili ʻi he hili ʻa e moʻuí ni. Ko e founga ia te mau toe fakataha ai mo Sēkioó.

ʻI heʻetau foua e ngaahi taimi faingataʻá, ʻe fakafiemālieʻi kitautolu ʻe he Fakamoʻuí. ʻOku ou ʻilo ʻoku moʻoni ia, ʻo hangē ko ʻeku ʻilo ʻoku pau ʻEne ngaahi talaʻofá. Ko ia ai ʻoku mau falala ki he ongoongoleleí, pea mau muimui ki he sīpinga ʻa Sēkioó. ʻOku mau feinga ke mau kiʻi lelei ange ʻi he ʻaho takitaha.