2018
Palanikā Sōlisi—ʻAsanisioni, Palakuai
Tīsema 2018


Ngaahi Fakatātā ʻo e Tuí

Palanikā Sōlisi

ʻAsanisioni, Palakuai

ʻI he taimi ne puke ai e husepāniti mo e fineʻeiki ʻa Palanikaá pea ʻikai ke na lava ʻo tokangaʻi kinauá, naʻe pau ke liʻaki ʻene ngāué ke tokangaʻi taimi kakato kinaua. ʻI he falala ʻa Palanikā ki he ʻEikí, naʻá ne maʻu ai ha ivi naʻe mahulu hake ʻi hoʻoná.

Cody Bell, taha faitaá

Ko e ngaahi faingataʻa lahi taha homau fāmilí naʻe hoko ia ʻi he taimi naʻe puke lahi ai hoku husepānití. Naʻá ne nofo ʻi he feituʻu tokangaekina makehé ʻi ha māhina ʻe fā. Ko ha ngaahi māhina faingataʻa ia! Naʻe ʻikai lava ʻe hoku husepānití ʻo tokangaʻi pē ia hili ʻemau ʻatā mei he falemahakí. ʻI he taimi tatau, naʻe puke ʻeku fineʻeikí ʻi he mole ʻo e manatú pea naʻe pau ai ke tokoto maʻu.

Naʻe maʻu haʻaku ngāue tuʻu maʻu ko ha neesi ʻosi laiseni, pea naʻá ku tokangaʻi hoku husepānití mo e fineʻeikí ʻi he taimi tatau pē. Ne kamata ke u loto siʻi ʻi heʻena fakatou tokotó. Naʻe lahi ha ngaahi pō ne ʻikai ke u mamohe ai koeʻuhí naʻe pau ke u fai e meʻa kotoa pē maʻanaua. Naʻá na hangē ha ongo pēpeé. ʻI heʻeku tokangaʻi kinaua mo ngāue ʻi he taimi tatau peé, naʻá ku ongoʻi hangē naʻe liunga ua ʻeku ngāué. Ne ʻikai ke u lava ʻo tokangaʻi kinaua ʻo hangē ko ia ʻoku totonu ke u fakahokó, ko ia naʻe pau leva ke liʻaki ʻeku ngāué.

ʻOku ou lau ʻeni ko e ngaahi ʻaho faingataʻa taha ʻo ʻeku moʻuí. Naʻe faingataʻa ke u ʻalu mei he maʻu ha meʻa feʻungá ki he masivá. Naʻe kamata ke u hohaʻa ki he ngaahi meʻa fakapaʻangá. Naʻe ʻikai ke u ʻilo pe ko e hā te u fai ke feau ʻemau ngaahi fie maʻú kotoa. Ne u kamata ke fakakaukau ki he ngaahi meʻa te u lava ʻo faí. Naʻá ku tautapa ki he ʻEikí ke tokoni mai ke u toe ngāue mo kei tokangaʻi pē hoku fāmilí.

Naʻá ku talanoa mo ʻeku tamasiʻí peá ne fokotuʻu mai ke u ngaahi samosa pea fakatau atu. Naʻá ku ilifia he naʻe ʻikai ke u ʻilo e foungá, ka kuó u maʻu ha meʻa ʻe sai kiate au. Ne u ʻosi kau ki ha ngaahi kalasi moʻui fakafalala pē kiate kita mei he Siasí. Ko e taha ʻo e ngaahi kalasi naʻá ku saiʻia aí “Ko Hono Kamataʻi mo Fakatupulaki ʻEku Pisinisí”. Naʻá ku ongoʻi ʻa e meʻa ʻe hokó, ʻi heʻeku kau ki aí. Naʻe ʻomi ʻe he ʻEikí e kalasi ko ʻení kiate au hili ʻeku kole kiate Ia ha tokoní. Ne u kole kiate Ia ha ngāue, pea naʻá ne foaki mai kiate au ha faingamālie.

Naʻá ku ngāue ʻo aʻu ki he fuoloa ʻa e poó ke kamataʻi ʻa e pisinisí. Naʻe feʻunga mo ha taʻu ʻe taha pea toki lava ʻo lele leleí. Ne u kamata fakatau e samosá ki hoku ngaahi kaungāmeʻá mo e kaungāʻapí, pea ne kamata ke u fakakaukau te u lava ʻo tokanga taha pē ki he ngāue ko ʻení, kae lava ke u tokangaʻi hoku fāmilí. Ne mau fiefia heʻemau aʻusia e taimi ke fakaava ai ha pisinisi fakafāmili lelei. Neongo iá, ne ʻikai fuoloa ʻemau fiefiá.

Naʻe kamata ke u ongoʻi puke. Ne u ʻalu ki he toketaá pea mahino ʻoku ou kanisā huhu. Ne fakahoko hoku tafa, faitoʻo kimo, mo e meʻa kotoa pē ke fakafepakiʻi e mahakí. Naʻe pau ke tukuange ʻeku pisinisi fakafāmili ne fuoloa ʻeku tali ki aí, koeʻuhí ko e meʻa kotoa pē naʻe hokó. Naʻe ʻikai ke u toe lava fakatuʻasino ke fakalele ʻa e pisinisí, ʻi hoku faitoʻó mo e tokangaʻi ʻeku faʻē faingataʻaʻiá mo hoku husepānití.

Naʻe fakalakalaka māmālie e moʻui lelei hoku husepānití, pea kuo siʻi mālōlō ʻeku fineʻeikí. ʻOku ou nofotaha he taimí ni ki hoku faitoʻó.

ʻOku ʻikai te u foʻi au he lotu mo kole ki he ʻEikí ha ivi ke kei hoko atú. ʻOku ou lotu kiate Ia he taimi kotoa pē. Kuo tokoni e meʻa kuo foua ʻe hoku fāmilí ke u ʻiloʻi kuo fai fononga fakataha e ʻEikí mo au he meʻa kotoa pē. ʻOkú Ne foaki mai kiate au ʻa e faingamālie ke toe hoko atú. ʻOku fakaofo ʻa e lahi ʻo e ivi ʻoku foaki mai ʻe he ʻEikí maʻakú.

Kuo teʻeki ke u fehuʻi, “Ko e hā ʻoku hoko ai kiate aú?” Kuó u fakakaukau maʻu pē ʻoku ʻi ai pē hono ʻuhinga. ʻOku ou falala ki he ʻEikí mo tali e ngaahi meʻa ʻokú Ne foaki maí. Kuó Ne poupouʻi au ʻi heʻeku foua e ngaahi taimi faingataʻá, pea kuo fakaivia au.

ʻĪmisi
Blanca caring for her mother

Neongo ko ha meʻa faingataʻa ke tukuange ʻe Palanikā ʻene ngāué kae tokangaʻi ʻene fineʻeikí mo e husepāniti ne na puké, ka naʻá ne fai loto fiemālie ia. Naʻá ne pehē, “Ne u fie maʻu e lelei tahá maʻanaua”. “Naʻe taau ia mo ʻeku fineʻeikí, kae pehē foki mo hoku husepānití.”

ʻĪmisi
Blanca reading the Liahona magazine

Ne kau atu ʻa Palanikā ki ha ngaahi kalasi moʻui fakafalala pē kiate kita ʻa e Siasí ke tokoni hono kumi ha maʻuʻanga moʻui maʻana mo hono fāmilí. ʻOkú ne houngaʻia he meʻa naʻá ne akó. Naʻá ne pehē, “Naʻe ʻomi ʻe he ʻEikí e kalasi ko ʻení kiate au ʻi he hili ʻeku kole tokoni kiate Iá.”

ʻĪmisi
Blanca and husband reading scriptures

Hili ha taʻu e uongofulu mā tolu e kau ʻa Palanikā mo hono husepāniti ko ʻAnipalé, ki he Siasí, ʻokú ne pehē, “Talu mei hoku papitaisó, mo ʻeku ongoʻi ʻoku ou ʻi he feituʻu totonú, ʻi he Siasi moʻoní.”

ʻĪmisi
Blanca and husband

ʻOku houngaʻia ʻa Palanikā heʻene vakai ki he fakalakalaka e moʻui lelei hono husepānití. ʻOkú ne houngaʻia foki he faingamālie naʻá ne maʻu ke tokangaʻi ʻene fineʻeikí, ʻa ia kuo ʻosi siʻi mālōloó.

ʻĪmisi
Blanca sweeping kitchen

ʻOku pehē ʻe Palanikā naʻe ʻikai ke ne mei ikunaʻi hono ngaahi faingataʻaʻiá ʻiate ia pē. ʻOkú ne pehē, “Kuo kaungā fononga fakataha e ʻEikí mo au he meʻa kotoa pē”. “ʻOku fakaofo ʻa e lahi ʻo e ivi ʻoku foaki mai ʻe he ʻEikí maʻakú.”