2020
Ko ha Tāpuaki ʻo e Tukufakaholo Faka-Kilisimasí
Tīsema 2020


Ko ha Tāpuaki ʻo e Tukufakaholo Faka-Kilisimasí

ʻOku nofo ʻa e tokotaha naʻá ne faʻú ʻi ʻIutā, USA.

Naʻe ʻikai ha meʻa makehe ia fekauʻaki mo e Kilisimasi ʻi ha ʻapi foʻoú, ka naʻe liliu ʻe he tāpuaki lakanga fakataulaʻeikí ʻa e meʻa kotoa pē.

ʻĪmisi
girl receiving a priesthood blessing

Tā fakatātā ʻe Tracy Walker

Naʻá ku taʻu 14 ʻi he taimi naʻe hoko ai ʻeku fuofua Kilisimasi taʻe ʻi ai ha sinoú. Ne toki hiki pē hoku fāmilí mei he ʻotu moʻunga ʻo ʻIutaá ki Tekisisi, USA. Naʻe hangē ne fuʻu tokalelei mo ʻafu ʻa Tekisisi kiate aú. Ne faingataʻa ke ongoʻi e laumālie ʻo e Kilisimasí ʻi he ʻikai ke ʻi ai haʻaku ngaahi kaungāmeʻa ʻi hoku ʻapiako foʻoú pea tautautefito ki he taimi ʻoku ʻikai ke ʻi ai ai ha sinou ʻi he kelekelé. Naʻá ku ongoʻi ne hangē ne ʻikai talitali lelei aú, ko ia naʻá ku faʻa ongoʻi taʻelata mo loto-mamahi.

Neongo ʻeku fakaumiuminoá, ne toe pē ha uike ʻe taha pea hoko mai ʻa e Kilisimasí, pea naʻá ku fakafalala ʻe fakafiefiaʻi hoku laumālié ʻe he ngaahi tukufakaholo faka-Kilisimasi homau fāmilí. Ko e ngaahi ʻekitivitī fakafiefia ne mau fakahoko fakataha mo hoku fāmilí ʻi he ngaahi taʻu kuohilí, naʻá ne faʻa ʻai maʻu pē ke u ongoʻi fiefia ʻaupito. Naʻe hoko e ngaahi tukufakaholó ko ha konga lahi ia ʻo e founga ne mau fakamanatua ʻaki e Kilisimasí, ko ia naʻá ku fakakaukau ai ʻoku ʻikai ha meʻa ke fai ki ai ha hohaʻa. Ne ʻi ai e ʻuhinga hono ui kinautolu ko e tukufakaholó, ko ia naʻá ku ʻiloʻi kuo pau ke tauhi ia.

Tauhi ke Moʻui e Laumālie ʻo e Kilisimasí

Ne fuʻu māmālie e hoko mai e ngaahi ʻaho kimuʻa pea Kilisimasí. Naʻá ku ongoʻi loto-foʻi ʻaupito koeʻuhí ne teʻeki ke fakahoko fakataha ʻe homau fāmilí ha meʻa fakafiefia. Ne faifai pea aʻu ki he efiafi kimuʻa he Kilisimasí pea naʻá ku tali he ʻahó kakato ke hoko ha meʻa—ko ha meʻa pē te ne fakahā mai kiate au ʻe kei tauhi pē ʻemau ngaahi tukufakaholo fakafāmili mahuʻingá ʻi homau ʻapi foʻoú. ʻOku ou tui naʻá ku mei kamataʻi hake pē ʻe au e ngaahi tukufakaholo mahuʻinga ko ʻení ʻiate au pē, ka naʻe ʻikai te u fie fai ia. Mahalo, naʻá ku fekumi ki ha fakaʻilonga ke fakahaaʻi mai kiate au ʻoku kei moʻui pē e laumālie ʻo e Kilisimasí.

Ne mōlia atu e ʻahó ʻo poʻuli pea toe fakalalahi ange ʻeku hohaʻá. Ne u fakatē loʻimata ʻi he fakatahataha mai hoku fāmilí ke fai ʻemau lotu efiafí. Naʻe hangē ne momoko pea tuenoa homau ʻapí, neongo ne mau ʻi ʻapi kotoa pē. Ne fakafokifā hono ofongi mai heʻemau tamaí ha foʻi fehuʻi ʻe taha pea mole atu ai e lōngonoá.

“ʻOku ʻi ai nai ha taha te ne fie maʻu ha tāpuaki lakanga fakataulaʻeiki?”

Ne tō hifo hoku lotó. Ne u fuʻu hohaʻa pe te mau tau ha ʻuhila Kilisimasi pe taʻo ha pisikete kae ngalo ange ʻiate au ha tukufakaholo makehe naʻa mau fakahoko ʻi he efiafi kimuʻa ʻi he Kilisimasi kotoa pē—ne mau maʻu kotoa ha tāpuaki lakanga fakataulaʻeiki. Naʻe ʻomi maʻu pē ʻe he tāpuaki mei heʻeku tamaí ha nonga, ka naʻe ʻikai ke fiefia ʻa e tokotaha kotoa pē ʻi hoku fāmilí ke maʻu ia. ʻI he taimi ʻe niʻihi ne faʻa pehē ʻe heʻeku faʻeé mo hoku ngaahi fototehiná ne ʻikai ke nau ongoʻi ne nau fie maʻu ha tāpuaki. Naʻe ʻikai te u fie tuku atu ʻeku ʻamanakí naʻa ʻikai tali ia ʻe he toengá.

Ka ko e taimi ko ʻení naʻe kehe ia. Ne tuʻu hake ʻeku faʻeé ʻo tangutu ʻi he sea ne ʻomi ʻe heʻeku tamaí.

Naʻá ne pehē ange leʻo siʻi, “‘Oku ou fie maʻu ha tāpuaki.”

Naʻa mau fuʻu ʻohovale kotoa, ka naʻe ʻikai ha momou ʻe taha ʻeku tamaí. Naʻá ne hilifaki hono ongo nimá ʻi he ʻulu ʻo ʻeku faʻeé pea kamata ke ne lea. Naʻá ku ongoʻi ʻa e ongoʻi moʻoni ʻe heʻeku tamaí ʻa e ngaahi ongo mo e ngaahi faingataʻaʻia fakafoʻituitui ʻa ʻeku faʻeé. Naʻá ne lea ʻaki ha ngaahi lea fakafiemālie mo fakanonga kiate ia lolotonga ʻa e taimi ʻo e liliu ko ʻení.

Naʻe fakafokifā ʻeku ongoʻi vela māfana ʻi hoku lotó—ʻo hangē ʻoku tutu ʻe ha taha ha masi ʻi hoku lotó. Ne u ʻiloʻi naʻá ku ongoʻi e Laumālie Māʻoniʻoní, neongo naʻe ʻikai tatau e vela ne u ongoʻi ʻi hoku fatafatá mo e ongo naʻá ku maʻu maʻu pē ʻi heʻeku ongoʻi e Laumālié kimuʻá. Naʻe hangē ne folofola fakahangatonu mai pē ʻa e Tamai Hēvaní kiate au, neongo naʻe ʻikai ko hoku tāpuaki lakanga fakataulaʻeikí ia!

ʻI he pehē leʻo siʻi ʻe heʻeku tamaí “ʻemení” ne u ʻāʻā hake kuó u loʻimataʻia ʻo fakatokangaʻi ne tangi kotoa hoku fāmilí. Ne mau fanongo kotoa ki he lea mai ʻa e Laumālié kiate kimautolu ʻi ha founga ongoʻingofua mo ʻofa, ʻe sai pē e meʻa kotoa. Ne fāʻofua ʻeku ongomātuʻá, peá u ongoʻi ne mavahe atu e ʻao fakapōpōʻuli ne fakamafasia fuoloa ki heʻeku fakakaukaú kae hoʻata mai ha maama ʻoku ongo fakafiefia.

Ne mau maʻu kotoa ha ngaahi tāpuaki ʻo kau ai mo au. ʻI hoku tāpuakí, ne fakapapauʻi mai ʻe he ʻEikí kiate au, ʻokú Ne ʻafioʻi au pea ʻokú Ne finangalo ke u fiefia. Naʻá Ne ʻomi kiate au ha ngaahi ongo ʻo e nonga mo e fiefia talu ʻeku hiki ki Tekisisi.

ʻOku Moʻoni ʻa e Mālohi ʻo e Lakanga Fakataulaʻeikí

Mahalo naʻe ʻikai ke mau tauhi kotoa ʻemau tukufakaholó ʻi he taʻu ko iá, ka ʻoku mau manatuʻi maʻu pē ʻa e ongo ne mau maʻu ʻi hono fakamoʻoniʻi e mālohi ʻo e ʻOtuá ʻi heʻene tafe mai ʻi he tāpuaki lakanga fakataulaʻeiki ʻa ʻeku tamaí. Te u manatuʻi maʻu pē ʻene liliu ʻeku ngaahi ongoʻi loto-mamahí ki he nongá mo e fiefiá. Naʻá ku ako foki mo ha lēsoni mahuʻinga fekauʻaki mo e mālohi ʻo e lakanga fakataulaʻeikí. ʻI he taimi ʻoku hangē ʻoku fehalaaki ai e meʻa kotoa pē, ʻe lava ke fakamanatu atu ʻe ha tāpuaki lakanga fakataulaʻeiki kiate koe, ʻoku ʻafioʻi pea ʻofaʻi koe ʻe he ʻEikí.