2010–2019
Ingena Pacl
Ohktohpa 2018


Ingena Pacl

Fin oasr ma se ke moul lom an enenuh in ekuhllah, ingena pacl.

Ke kuhtuh yac somlah ah, nga tuh ahkoo sie fuhfahsryucsr luhk, nga tuh puhlakuhnwack ngal se ke iniwuck. Ke fosrngah luhn muhtwacn kiyuck, el tuh wiyuc. Ke pacl se emet kuht in sun acn kuht e fahsr nuh we ah, ngal sac sifilpac fohlohkyak ne oruh kweok nuh sihk in momong wo. Ke kuht ai, kuht som liki acn in aksohk ah, kom som liki nien aksohk ah ac som nuh ke hospital se, suc, tohkoh taktuh se liyeyuc tari na fahk lah nga kuh in som nuh ke acn kuht e som nuh we uh mweyen wolac ngal sac.

Kuht fohlohk ne nien aksohk ah ac sroacng tahfwelac fuhfahsryucsr lasr ah. Ke kuht ac ai ah, pilot el sramsram ke mwe sramrsam ah ac fahk tuh nga in ahkuhtweyucwi. Mwet orekma se ka aksohk ah fahsruh nuh yuruk, fahk lah oasr pahng se sonoltahl, ac fahk nuh sihk lah oasr ambulance soko sanweyuc ke nien aksohk ah in uskuhtlac ne ke hospital ah.

Kuht sroacng nuhke ambulance sac ac silahklahk ne ke emergency room se. Insac taktuh luo ahkuhtweyac nuh sihk lah elos konwacack tuh oasr mas na upac se ke luhngse luhk uh, suc enenuh nga in ono kac. Taktuh sac fahk lah puhkantwen mwet wi mas se inge misac kac tari. Kuht etuh lah kuht loes liki acn sesr ac tiac etuh lah kuht ahkolah ke ma sikyak inge, taktuh sac fahk lah fin oasr ma kuht enenuh in motko ke moul lasr uh, ingena pa pacl uh.

Nga srwackna esam lah fuhkah ke pacl tuhfal ingacn nga tuh puhla ah ekuhlah nuhnnkuhk. Ma nga liye muh yohk srihpac nuh sihk ac eklac tilac yohk sripac ke pacl sac. Nuhnak luhk tuh eklac ke ma nga luhngse ke moul se inge nuhnkuh ke—sucu, tuhlihk, ac nuh ke moul luhk sifacna.

Lah fuhkac oruh lasr sucu se ac kais sie? Yac kuht moulkihn moul lasr nuh ke olwelah lasr ma kuht orwaclah ac nuhke kena luhn Leum, kuh yac kuht nuhnkuh yohk ma luhn facluh se inge in ahklusrongye kuht liki ma se suc yohk srihpac emet?

Nga ngihsre kom in motko ke mwe luti na yohk srihpac se inge: in tiac lohacng yohk nuh ke ma luhn facluh ac nuhnkuh luhn moul lom an. Kuh oacna ke kahs luhn taktuh sac, fin oasr ma ke moul lom an kom enenuh in motko, ingena pacl.

Liyacacng Moul Lasr uh

Kuht muhta ke facluh ma sesseslah ke kain in ma, ma in sang lusrongkuht oruh upac ac upaclah nuh sesr in lohacng nuhke ma pwacye uh. Moul lasr ingena uh sesseslah ke ma e sang kiacpwekuhtlac, pa nuh ke orekmakihngyacn technology sasuc.

Kuht fin eis pacl uh in motko, kuht ac kuh in tiac akihlen ma e sikyak ke sulaclah kuht oraclah ke moul lasr kais sie lwen. Kuht kuh in akihlen lah kuht arulacna lohacng yohk nuhke ma ohrohr, nuhke videos, ac ma lusrohngtwen uh. Finne luhman pwacr ma inge kuh in sang ekuhlah atacn moul lasr uh.

Mwe lusrohngtwen luhn facluh se inge kuh in kapsrweyuck nuh ke aruhrama se la Lehi ah. Ke kuht fahsr na ke inkacnek olwelah sac sruokyacna iron rod sac, kuht liye ac lohng elos suc “isrucnkuht ac srihsrihsr paholtahl nuh sesr” ke lohm muhsahyak na yohk se (1 Nephi 8:27) Kuht tiac sahp ke oruh tuhsruhk kuhtuh pacl kuht tui ac ngwetlah liye lah meac sikyak ah. Kuhtuh sesr sahp fuhlwelah iron rod sac ac fahlac in liye in wo. Kuhtuh puhtatlac “ma ke elos suc isruhnuhlos”(1 Nephi 8:28).

Mwet Lahngo El sensenkihn kuht in “lohacng … tuh kowos in tiac loacng nuh ke ma lusrohngtwen … luhn facluh se inge”(Luke 21:34). Fwackyuck se ingena ahkacsmakihnyekuht lah puhkantwen mwet pahngonyuck, suhpuhs mwet sulweyucklac. Elos tiacna sollac “ke srihpen insiaclos luhngse … ma luhn facluh se inge, ac orekma nuh sin mwet” (Doctrine and Covenants 121:35; see also verse 34). Liyekuhtyang sifacna oruh tuh kuht in fahsr liki mwe luhngse luhn facluh, tu ke acn kuht enenuh in tu kac ke inkacnek suwohs sacn, ac, fin kuh, tu na kuh nuhke luhlahlfongi lom an.

Ingena, ke toeni se luhn mwet fuhsr fin facluh nohfohn, Prestuhn Russell M. Nelson el suli mwet fuhsr in fahsr liki luhngse luhn facluh se inge, nuhke orekmakihnyacn media. Na el siyuck in akilen ma elos puhla siena, lah meac elos puhlakihn, kuh elos nuhnkuh fuhkah. Na el suli tuh elos “in oruh sie akilen sifacna ke moul lalos ke moul lalos nuh sin Leum … in liye lah pwacye niom an ke inkacnek pwacye se. El ahkkweyacltahl lah fin oasr ma ke moul latlahl enenuh in eklac, “misenge pa pacl wo in eklac.”1

In ahkwoye ma ke moul lasr ma enenuh in ayaolac, kuht enenuh in siyuck sesr sifacna kihsensiyuck soko: kuht ac kuhtanglah fuhkah ma sang srifwekuht ke facluh se inge ac tu na kuh ke ngwetngwet se ma pahtpaht met liki kuht inge?

Ke toeni se ke 2007 sramsram ke “Wo, Wo Liki, Wo Emet,” Prestuhn Dallin H. Oaks el lutikuht in sifacna liyacacng sulaclah kuht oraclah uh. El ahkkweye, “Kuht enenuh in oruh kuhtuh ma wo ah in sang sulaclah elos suc wo ac wo liki mweyen elos luhlahlfongi ke Leum Jisus Kraist ac ahkkweye sucu lasr.”2

Nga kuh in fahk lah ma se emet wo ke moul se inge pa in wi Jisus Kraist ac kahlwem ke ma pwacye lal ac ohiyacl ac kuht ac kuhpahsr lasr nuh sel uh.

Suk ma Pwacye

Ke kuht suk kuht in etuh Mwet Lahngo, kuht enenuh in tiac muhlkuhnlah lah kuht oasr oyac ke moul in luhlahlfongi lasr uh ac efuh kuht oasr facluh. Amulek el ahkacsmakihnyekuht lah “moul se inge pa pacl luhn mwet uh in ahkolah in ohsun nuh sin God,” pacl se “suc utuckuh nuh sesr in ahkolah ne tok ma pahtpaht” (Alma 34:32–33). Oacna ke fahk sac ahkacsmakihnyekuht ah, “Kuht tiac mwet suc oasr etuh la ke ma luhn nguhn. Kuht ma luhn nguhn suc puhlakihn mwe puhla luhn ikoac.”3

Kahlwem ke ma kunacsr arulacna yohk srihpac kuht in sifacna tiac sruhflah ke mwe sruhf luhn facluh se. Mwet Lahngo el luti:

“Kom fin ukwe kahs luhk, na kom mwet tuhma lutlut luhk;

“Ac kom fah etuh ke ma pwacye, ac ma pwacye ac ahksukohsohkyekomlac”(John 8:31–32).

Prestuhn Joseph F. Smith el fahkwack, “Ma yohk se ma mwet se kuh in orwaclah fin facluh se inge in sruokyacn ma pwacye uh, ne kena, wolac, lah wacngihn srikasrak kuh muhkwiwi luhn ma moul fin facluh se inge kuh in furohkohnohllah liki mwe etwacack ma nwacnwack uh.”4

Fin facluh misenge, akuhkuhin ke ma pwacye se inge arulacna upaclah, mwet uh us na kuh la sifacna in sifacna orek lahlmwetmwet la ke ma pwacye se. Tuhlihk mukul fuhsr Joseph Smith el sokwack lah “arulacna yohk fohsack ac kena” ke moul lal “suc tiac fihsrwacsr … in ahksahfye lah suc kac pwacye ac suc kac stuhuh se” (Joseph Smith—History 1:8). Ma ke “infulwacn na mweun ke kahs ac nuhnak” ke el som sum kahsruh ke el suk ma pwacye (Joseph Smith—History 1:10).

Ke toeni ke Aprel ah, Prestuhn Nelson el luti, “Fin oasr finsrak sesr ma e oasr srihpac ma ac sruhmuhnyuck ke kain in puhsra in sang lain ma pwacye, kuht enenuh in luti in eis fwackyuck.”5 Kuht enenuh in luti in ukwe Nguhn in Pwacye, suc “facluh tiac kuh in eis, mweyen facluh tiac liye, kuh etuh kwacl” (John 14:17).

Ke facluh srihke in fahkwaclihk ke ma tiac pwacye, kuht enenuh in esam ke kahs lal Jacob lah “Nguhn fahk ke ma pwacye ac tiac kikiacp. Pwacnwacng, el sramsram ke ma pwacye uh, ac ke ma pwacye ke ma nuhkwewa; ohinge, ma inge fwackyuck in kahlwem nuh sesr, ke molwelah luhn mahno” (Jacob 4:13).

Ke kuht fahsr liki ma luhn facluh ac liyacacng moul lasr uh, ingena pacl in motko ke eklac kuht enenuh in oruh uh. Kuht kuh in finsraki etuh lah Mwet Srihkasrak lasr, Jisus Kraist, el pa e kol kuht. Fal nuh ke misac ac moulyak Lal, oacna ke el kweok in kahsruh elos suc raunuhllah, El ahkacsmakihnyacltahl “lah keik kom ac eis mislac. Ke facluh se inge kom ac puhlakihn ma upac: tuhsruhk tiac elyah; nga kuhtanglah facluh”(John 16:33). Kacl nga fahk ma inge ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe kahsruh

  1. Russell M. Nelson, “Hope of Israel” (worldwide youth devotional, June 3, 2018), broadcasts.lds.org.

  2. Dallin H. Oaks, “Good, Better, Best,” Liahona, Nov. 2007, 107.

  3. Pohlohkahs uh kwacna kahsruh nuh sel Pierre Teilhard de Chardin.

  4. Teachings of Presidents of the Church: Joseph F. Smith (1998), 42.

  5. Russell M. Nelson, “Revelation for the Church, Revelation for Our Lives,” Liahona, May 2018, 96.