2010–2019
Pahpah Ninac ac Tuhlihk
Ohktohpa 2018


Pahpah Ninac ac Tuhlihk

Plwacn wolacna luhn engan luhn Pahpah tuhmasr Inkuhsrao fahk nuh sum lah suc kom an ac srihpen moul lom an.

Tahmtahel sacohk wiyuck, arulacna wo in wi toeni luhlahp se luhn muhtwacn ke Alu uh yac alkosr ac mahtuh. Kuht lohng mwe luti na wowo sin mwet kol luhn muhtwacn ac sel Prestuhn B. Eyring. Nga ac Prestuhn Eyring luhngse oruh orekma uh ye kohkoh lal Prestuhn Russell M. Nelson, ac kuht ngwet nuh met nuh ke sramsram in pahluh lal uh.

I.

Tuhlihk uh mwe sang se nuh sesr sin God me—mwe kahsruhp lasr. Tuhsruhk, kuht muhta ke pacl se ma puhs muhtwacn tiacna ke in oasr nahtuh in karihngihn ac tuhfahlah sie tuhlihk. Puhs mwet fuhsr kohllah pahyuck la nekena mwe enenuh luhn facluh uh oasr. Pahyuck oreklac luhn mempucr ke alu uh yohkwelihk na ke yac luo nuhkwewa, ac mwet suc isuslac nuh ke Alu uh suhpuhsweni. Acn United States ac kuhtuh pac acn sahyac puhlakihn pacl fahsruh uh nuh sin tuhlihk na puh mahtuhyak in ahkkweye kuhtuh mwet mahoh sahyac.1 Ahluhkwelah percent 40 fin acn United States ma oasr ninac lolacp we. Tuhlihk ingacn enenuh kahsruh. Kain ohiyac se inge lain plwacn in molwelah luhn Pahpah Tuhmasr uh.

II.

Muhtwacn Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah kahlwem kac lah ekin sie ninac pa ma yohk se emet kunacltahl uh, mwe engan se nuh seltahl. Prestuhn Gordon B. Hinckley el fahk: “Muhtwacn uh kwacna liye ma yohk kunwacltahl, mwe engan yohk laltahl nuh ke lohm se ac nuh sin sucu se. God el sang nuh sin muhtwacn uh ma na yohk sripac se ma ahkkahlwemye kuh la uh, ke pahkotwen la uh, ke mislac, wo, nwacsnwacs, pwacye, ac ke luhngse. Ac ke ma yohk sripac inge nohfohn sifacna sokwack pwacyeiyac ac kalmac in ekihn sie ninac.”

El tahfwelah: “Orekma yohk se ma muhtwacn uh ac oruh uh pa in tuhfahlah ac luti ac moulkihn ac ahkkweye ac taran tuhlihk nahtuh in oruh ma suwohs ac pwacye. Wacngihn sie ma sahyac kuh in kapsreyuck nuh kac, wacngihn ma ke orwaclah lal an.”2

Ninac an, tahmtahel sacohk, kuht luhngse kowos finne lah suc kom an ac ma kom oruh nuh sesr an.

Ke fahk na yohk sripac se lal ke 2015 ah “Mwe nguhsr se nuh sin Tahmtahel Wiuck,” Prestuhn Russell M. Nelson el fahk:

“Tohkohsrahi luhn God el tiac ac tiac kuh in fohnlah fin wacngin muhtwacn suc ac oruh olwelah muhtahl ac sruokyacna, muhtwacn ma kuh in sramsram ke kuh ac kuh luhn God!

“Mihsenge, … kuht enenuh muhtwacn suc etuh lah e oruh ma yohk sripac se in sikyak ke luhlahlfongi lalos ac suc tiac fakwack mwe ahktihkuclkucl luhn facluh se ac sucu sesseslah ke ma koluk fin facluh se. Kuht enenuh muhtwacn suc arulacna insacnweacng in liyacacng tuhtlihk nuhtin God ke inkacnek soko nuhke engan ma pahtpaht; muhtwacn se suc etuh in eis fwackyuck, suc kahlwem ke kuh ac mislac ke tempuhl; muhtwacn se suc etuh in pahng nuh inkuhsrao in karihngihn ac ahkkweye tuhlihk ac sucu se; muhtwacn ma kuh in luti tiac sahngweng.”3

Mwe luti wowo inge ma tuhkuh ke “Sucu: Mwe Fahkwack se Nuh fin Facluh nohfohn,” suc Alu fohlohkihnyuckyak ahkkweyelah mwe luti ac srikasrak enenweyuck nuh ke plwacn luhn Mwet Oraclah met liki el orwaclah facluh ah.

III.

Inge nga sramsram nuh sin mwet fuhsr ke u se inge. Tahmtahel fuhsr wiuck, ke sripen etwacack lowos ke wosasuc fohlohkihnyuckyak luhn Jisus Kraist, kom etweyuck. Etuh lom an ac oruh kom in kuh in muhtwacnglah ac kuhtanglah ma upac ke kapkapwack lom an. Ke yac fuhsr se inge, kom ac wi kain in program puhs in sang ahkyohkye talents lom oacna sihm, sramsram, ac plwacn. Kom lotwelah in taran elah lom an, na lah ac kuhtanglah fuhkah srihfeyuck in kikiacp, suhlallacl, pihsrapasr, kuh orekmakihn mwe sruhi kuh drugs.

Orwaclah lom an akihlwenyuck ke University of North Carolina lutlutkihn ke Mwet Macrike fuhsr ac alu la. Article se ke Charlotte Observer se sihmlac “Mormon teens cope best: Study finds they top peers at handling adolescence.” Article se inge ahksahfye fahk lah, “Mormon uh srihke in taran elah sensen, oruh in orwaclah ke lutlut ac in wo elah la ke pacl fahsruh uh.” Sie sin mwet oruh sukok la ke lutlut ah suc sramsram nuh sin inkaiyacn mwet fuhsr ke alu lasr uh ah, fahk, “Inkaiyacn acn nuhkwewa kuht ngwet nuh we, Mormon pa kuht liye uh.”4

Efuh kuh kom srihke yohk ke ma upac kom sun ke kom mahtuhyak uh? Muhtwacn fuhsr, ma ke srihpen kom kahlwem ke plwacn in engan yohk luhn Pahpah Tuhmasr Inkuhsrao. Ma se inge fahk nuh sum lah suc kom an ac srihpen moul lom an. Mwet fuhsr ma ac kahlwem ke ma sacn ac pa emet in orwaclah sulwaclah pwacye sacn uh. Kom etuh lah kom kuh in eis kahsruh luhn Leum in kuhtanglah ma upac nuhkwewa ke kapkapwack uh.

Sie srihpac lah efuh kom yohk srihpac uh pa kom in kahlwem kac lah kom tuhlihk nuhtin Pahpah Inkuhsrao suc luhngse kom. Nga etuh na pwacye lah kom kahlwem ke on soko inge “Tuhlihk Sacohk, God el apkuhran sum.” Pa inge fuhs se emet ma kuht nohfohn onkihn ac luhlahlfongi:

Tuhlihk sacohk, God El apkuhran sum,

Karihngihn kowos ke lwen ac fong,

Engan in Natuhl ac ahkinsewowoye kom,

Fin kom kwacfeacng in oruh ma pwacye.5

Oasr mwe luti luo ke fuhs sacn: Ma se met, Pahpah Tuhmasr Inkuhsrao el fototo nuh sesr ac liyekuhtyang ke lwen ac fong. Nuhnkuh kac! God El luhngse kuht, El fototo nuh sesr, ac El liyekuhtyang. Ahkluo, El luhngse in ahkinsewowoyekuht ke kuht “kwacfeacng in oruh ma pwacye.” Ma se ahkweyekuht ke pacl in fohsrngah ac upac nuh sesr uh.

Ahok, muhtwacn fuhsr, kom ahkinsewowyeyuck ac kom kahtolacna, tuhsruhk kowos nohfohn oacna tuhlihk nuhtin Pahpah Lucng suc enenuh na in “silahklahk in oruh ma wo.”

Inge nga kuh in usot mwe kahsruh nuh ke kain ma puhs, tuhsruhk nga sulwaclah in sramsram ke luo na.

Mwe kahsruh se luhk met an pa cell phones. Facluh nohfohn konwacack tuh yohk liki tahfuh mwet fuhsr fin acn Macrike fahk lah elos sislah pacl yohk lalos ke cell phone nahtuhlos. Yohk liki percent 40 fahk lah elos puhla siena ke elos tiac orekmakihn cell phone nahtuhlos.6 .Ma se inge kwacna sikyak nuh sin muhtwacn ac mukul. Tahmtahel fuhsr wiuck—ac muhtwacn mahtuh an pac—ac ahkinsewowoye kom fin kom tiac sislah pacl yohk lom ke cellphone nuhtum an.

Mwe kahsruh ahkluo luhk yohk sripac kuhtuh. Kuhlwacng nuh sin mwet sahyac. Kuhlwacng pa inkaiyacn mwet fuhsr nahtuhsr uh oruh tari uh. Kuhtuh u ke mwet fuhsr uh ke kuhtuh acn sahyac ahkkahlwemye nuh sesr kac. Kuht ahkkweyeyuck sin mwet fuhsr nahtuhsr uh ke orekma laltahl ke luhngse ac kahsruh uh. Ke ohiyac puhs sahyac sang kahsruh lom an pa in luhngse mwet sahyac. Kuht finsrak mwet in liye etahin srikasrak lom an.

Ke pacl sacn pacna, kuht etuh lah ma koluk uh ac srifwekuht nohfohn in tiac kuhlwacng, ac puhkantwen mwe srikasrak puhs kac, finne nuh sin tuhlihk ac mwet fuhsr uh. Tiac kuhlwacng uh puhs ine la, pa orek kwekwe, wi mwet in lokalok, kuh wi un mwet in sruhnga mwet sahyac. Mwe srikasrak inge orwaclah sruhnga luhn classmates ac kawuck. Tahmtahel fuhsr wiuck, tiacna wo sin Leum kuht fin sruhnga kuh koluk nuh sin mwet sahyac uh.

Pa inge sie mwe srikasrak uh. Nga etuh mukul fuhsr se, el tuhkuh nuh Utah, suc isrucnyuck mwen el siena, weacng lah kuhtuh pacl uh el orekmakihn kahs lal sifacna. El ahkkolukyeyuck sin u fuhsr ke sie ohiyac na tohkoh el tuh oraclah ma se oruh sang kaprilyac el muhta in jail ke lwen 70. Nga tiac etuh lah meac puhrakwack insiacn u in mwet fuhsr se inge, inkaiyaclos mwet luhlahlfongi ke Lwen Sahflah oacna kom, tuhsruhk nga kuh in akihlen elah lalos ah lah arulacna koluk, ac tiac elah luhn tuhlihk nuhtin God. Elah na srihsrihk se ke tiac kuhlwacng kuh in orwaclah ma yohk upac.

Ke nga lohng sramsram sac, nga kapsra nuh ke ma mwet pahluh lasr, Prestuhn Nelson, el fahk ke devotional se luhn mwet fuhsr facluh nohfohn ah. In siyuck suwohs nohfohn ac kuhtuh pac mwet fuhsr sahyac in kuh in orwacni Israel, el fahk: “Tu na kuh; oruh kom in siena liki facluh. Nga kom etuh lah nga kom pa kahlwem luhn facluh se inge. Pwacnwacng, Leum el enenuh kom in oruh oacna, sramsram oacna, orekma oacna, ac nuknuk in oacna sie mwet tuhma lutlut luhn Jisus Kraist.”7

Mukwikwi se luhn mwet fuhsr ma Prestuhn Nelson el suli kowos in wi uh fah tiac koluk nuh sin sie sin sie. Eltahl ac fah ahkkahlwemye luti luhn Mwet Lahngo in fahkwelihk ac in luhngse ac in nuhnkuh ke mwet sahyac, finne in ekuhllah lacyacn se sahyac ke lihkihn tuhpahsr fin kuht puhla muh oasr mwet se oruh koluk nuh sesr.

Sramsram se ke sie toeni luhlahp ke pacl se ma puhs suwos isuslac ah, Prestuhn Gordon B. Hinckley el kaksakihn “muhtwacn fuhsr kahto suc sikalweni in moulkihn wosasuc uh.” El ahkuhtweyac kaclos, oacna ke nga ahkuhtweyac keiwos uh:

“Elos wo nuh sin sie sin sie. Elos suk in ahkkweye mwet sahyac. Elos ahkfuhlwactye pahpah ac ninac kiaclos ac acn selos. Elos apkuhran in muhtwacn mahtuh lac ac fah us na ke moul lalos ma wowo ma moklwaclos pacl inge uh.”8

Ke nga ekihn mwet kuhlwacnsap se luhn Leum, nga fahk nuh sum tahmtahel fuhsr, facluh enenuh wo lom ac luhngse lom an. Kuhlwacng nuh sin mwet sahyac. Jisus el luti kuht in luhngse sie sin sie ac in wo nuh selos. Ke kuht srihke in kuhlwacng, kuht fototoyang nuh Yohrohl ac nuh ke luhngse Lal.

Tahmtahel sacohk wiyuck, kom fin wi muhta tiac kuhlwacng nuh sin mwet se kuh u in mwet se—ingena pacl lom in eklac ac ahkkweye pac mwet sahyac in eklac. Pa ingacn kahsruh luhk uh, ac nga usot nuh sum oacna in mwet kuhlacnsap se luhn Leum Jisus Kraist mweyen Nguhn Lal fahk nuh sihk in fahk nuh sum ma yohk sripac se inge. Nga fahkwack lah Jisus Kraist, Mwet Lahngo lasr, suc luti kuht in luhngse mwet sie sin sie oacna ke El luhngse kuht uh. Nga pruhe tuh kuht fah in oruh oacna, ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe kahsruh

  1. Liye Sara Berg, “Nation’s Latest Challenge: Too Few Children,” AMA Wire, June 18, 2018, wire.ama-assn.org.

  2. Teachings of Gordon B. Hinckley (1997), 387, 390; see also M. Russell Ballard, “Mothers and Daughters,” Liahona, May 2010, 18 (in Daughters in My Kingdom: The History and Work of Relief Society [2011], 156).

  3. Russell M. Nelson, “A Plea to My Sisters,” Liahona, Nov. 2015, 96; see also Russell M. Nelson, “Children of the Covenant,” Ensign, May 1995, 33.

  4. Lutlut se inge orweklac ke Oxford University Press oacna Christian Smith and Melinda Lundquist Denton, Soul Searching:The Religious and Spiritual Lives of American Teenagers 2005.

  5. “Tuhlihk sacohk, God El apkuhran sum” Hymns, no.96.

  6. Liye “In Our Opinion: You Don’t Need to Be Captured by Screen Time,” Deseret News, Aug. 31, 2018, deseretnews.com.

  7. Russell M. Nelson, “Hope of Israel” (toeni luhn mwet fuhsr facluh nohfohn, Jun 3, 2018), 8, HopeofIsrael.lds.org.

  8. Gordon B. Hinckley, “The Need for Greater Kindness,” Liahona, Mei 2006, 60–61.