2014
Kuo Foaki Mai ʻe he Talaʻofá ʻa e ʻAmanaki Lelei
ʻEpeleli 2014


Kuo Foaki Mai ʻe he Talaʻofá ʻa e ʻAmanaki Lelei

Suliana Fehuni, Lākosi, Naisīlia

Hili ha taimi nounou ʻeku mali mo hoku husepānití, ne tāpuekina kimaua ʻaki ha foha. ʻI heʻeku mamata ki heʻene malimalí mo sio ki hono matá, ne u ongoʻi moʻua ai ki he Tamai Hēvaní. Naʻe ngali haohaoa kiate au ʻa homa fohá. Ne u fakamālō mo hoku husepānití ʻi he ʻaho kotoa ki he ʻEikí koeʻuhí ko ha meʻaʻofa mahuʻinga pehē.

ʻI he ʻaho 19 ʻo Fēpueli, 2009, naʻá ku teuteu ke foki ki he akó ki he taʻu fakaʻosi ʻo ʻeku ngaahi kalasí. Naʻe ʻikai ke u ʻiloʻi mo hoku husepānití ʻe puke homa fohá ʻi he mofí he ʻaho hokó peá ne mavahe atu ai mei he moʻui fakamatelié ni.

Ko ha meʻa faingataʻa ke u fepaki mo ia. Naʻe haʻu ki homau ʻapí e kau mēmipa ʻo homau ūotí ke fakafiemālieʻi kimaua ʻaki e folofolá mo e himí pea mo lotu fakataha mo kimaua. Naʻá ku mahuʻingaʻia ʻi heʻenau ongo fiekaungāmamahí, ka naʻe vilitaki pē ʻeku mamahí ki homa fohá. Naʻe lahi ʻeku tangí he taimi kotoa pē ne u fakakaukau ai kiate iá.

ʻI he ʻosi ha ʻaho ʻe fā mei heʻene pekiá, ne ueʻi au ke u ako e Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí: Siosefa Sāmita. ʻI heʻeku pukepuke ʻa e tohí, naʻe ava hake ia ʻi hoku ongo nimá ki he vahe ko ia ʻoku ui ko e “Ngaahi Lea ʻo e ʻAmanaki Leleí mo e Fakafiemālie ʻi he Taimi ʻo e Maté.” Naʻá ku kamata ke lau pea naʻe ongo lahi kiate au ʻa e mole fakamamahi naʻe hoko kia Siosefa mo ʻEma ʻi he kamata hona fāmilí. ʻI heʻeku aʻu ki ha konga naʻe toʻo mei ha lea naʻe fai ʻe he Palōfitá ʻi he meʻafakaʻeiki ʻo ha kiʻi taʻahine taʻu uá, ne u ongoʻi hangē kuo ʻosi lilingi hifo ʻa e vai momoko ʻi hoku ʻulú, ʻo fakamokomokoʻi ʻeku ngaahi fakakaukaú ʻo e loto mamahí.

Naʻá ku ui hoku husepānití. Ne ma lau fakataha: “Naʻá ku … fehuʻi, ko e hā ʻokuʻave ai ʻa (space) fānau valevale mo haohaoá meiate kitautolú …ʻOku toʻo ʻe he ʻEikí ha tokolahi, ʻo aʻu ki heʻenau kei valevalé, koeʻuhí ke nau hao … mei he holi ʻa e tangatá, kae ʻumaʻā ʻa e mamahi mo e kovi ʻo e maama lolotongá; ʻoku nau fuʻu maʻa, fuʻu fakaʻofoʻofa, ke moʻui ʻi māmani; ko ia, kapau ʻe fakakaukauʻi lelei, ʻoku ʻi ai ha ngaahi ʻuhinga ke tau fiefia ai kae ʻikai mamahi he ʻoku fakahaofi kinautolu mei he koví, pea he ʻikai fuoloa kuo tau toe maʻu kinautolu.”

Naʻe tānaki mai e Palōfitá ʻo pehē: “ʻE ala fai ha fehuʻi—‘ʻE toe maʻu ʻe he ngaahi faʻeé siʻenau fānaú ʻi ʻitāniti?’ ʻIo! ʻIo! Ngaahi faʻē, te mou maʻu hoʻomou fānaú; he te nau maʻu (space) taʻengatá, he kuo ʻosi totongi honau moʻuá.”1

Talu mei he taimi naʻá ma lau ai ʻa e ngaahi lea fakaʻofoʻofa ko iá, kuo fonu ʻemau lotu fakafāmilí ʻi he fakafetaʻi ki he talaʻofa te ma toe fakataha mo homa fohá ʻo makatuʻunga ʻi he Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí.

ʻOkú ma maʻu he ʻahó ni ha fānau fakaʻofoʻofa ʻe toko tolu ko ha ngaahi tokoua ki homa foha naʻe mavahé. ʻOku ma akoʻi kiate kinautolu ʻa e ongoongolelei moʻoni mo taʻengatá, ʻa ia te ne tataki kinautolu ki heʻena Tamai Hēvaní pea ki honau Fakamoʻuí, ko Sīsū Kalaisí.

ʻOku ou ʻilo ʻoku moʻoni ʻa e Palōfita ko Siosefa Sāmitá moʻene pōpoaki ʻo e moʻui hili ʻa e maté. Te u houngaʻia ʻo taʻengata koeʻuhí ko e ʻamanaki leleí, melinó, fiefiá mo e fiefia ʻokú ne ʻomi ki homau fāmilí—ʻi he ongo tafaʻaki fakatouʻosi ʻo e veilí.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí: Siosefa Sāmita (2007), 197.