2023
Teuteu ki Hoʻo ʻInitaviu mo e ʻEikí
Fēpueli 2023


“Teuteu ki Hoʻo ʻInitaviu mo e ʻEikí,” Liahona, Fēpueli 2023.

Faivelenga ʻi he Fakaʻau ke Motuʻa Angé

Teuteu ki Hoʻo ʻInitaviu mo e ʻEikí

ʻE lava ke tokoniʻi kitautolu ʻe he ngaahi ʻinitaviu lakanga fakataulaʻeiki ʻoku tau fai he taimi ní ke tau teuteu ki he ʻinitaviu te tau fakahoko mo e ʻEikí ʻi ha ʻaho.

ʻĪmisi
fakatātā ʻo e Fakamoʻuí

ʻĪmisi ʻo Kalaisí, tā fakatātaaʻi ʻe Heinrich Hofmann

Hili ha taimi nounou mei hono papitaiso au ko ha papi uluí, naʻe ui au ko ha tokoni ʻi he kau palesitenisī ʻo e kōlomu ʻo e kaumātuʻá. ʻI heʻeku fuofua fakataha mo ʻemau palesiteni fakakōlomú, naʻá ne pehē ai te mau fakataimi-tēpileʻi ha ngaahi ʻinitaviu he lolotonga e uike hoko maí.

ʻI heʻeku ʻeke ange pe ko hai te mau ʻinitaviú pea ko e hā e taumuʻa ʻo e ngaahi ʻinitaviú, naʻá ne pehē, “ʻE kau ʻi heʻetau ngaahi ʻinitaviú ha ngaahi fehuʻi angamaheni, pea te tau talanoa ki he ngaahi fiemaʻu ʻa e kōlomú mo e fāmilí. Ka ʻoku ou saiʻia ke fakakaukau ko e taumuʻa ʻo ʻetau ngaahi ʻinitaviú ke tokoniʻi e kau mēmipa ʻo ʻetau kōlomú ke nau mateuteu ki he ʻinitaviu te nau fakahoko ʻi ha ʻaho mo e ʻEikí.”

Ne hoko ia ko ha fakakaukau fakalaumālie ʻoku ou kei manatuʻi, neongo ne u fanongo ai he taʻu ʻe 23 kuohilí.

Ko e Founga ʻEtau Tokoní ʻOku Mahuʻingá

ʻI loto ʻi ha māhina ʻe ono, ne liliu e ngaahi ngataʻanga homau siteikí mo e uōtí. Naʻe ui au ko e palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kaumātuʻá ki homau uooti foʻoú, neongo naʻe fakataimi-tēpileʻi ke u hiki mei he siteití ʻi loto ʻi ha māhina ʻe tolu. ʻI hono vaheʻi au ʻe he palesiteni fakasiteikí, naʻá ne pehē, “Brother Niupaua, ʻoku ʻikai tokanga e ʻEikí ki he fuoloa ʻo ʻetau ngāué; ʻOkú Ne tokanga ki he founga ʻoku tau tokoni aí. Ko ia ai, ne u ʻinitaviu e tokolahi taha ʻo e kau mēmipa ʻo e kōlomú ʻe lavá, ʻi he taimi ne u maʻú.

Kimui ange aí, ʻi hoku taʻu 70, naʻe toe ui au ke u hoko ko ha palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kaumātuʻá. Naʻe hoko ʻeni hili pē hono fanongonongo ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí mo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻe fakatahaʻi ʻa e kau taulaʻeiki lahí mo e kaumātuʻá ʻi he uooti pe kolo takitaha ki ha kōlomu pē ʻe taha. Naʻá ku fakakaukau ki he fakakaukau ko ia ne vahevahe mai ʻe heʻeku fuofua palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kaumātuʻá kiate au he ngaahi taʻu lahi kuohilí: “Ko e taumuʻa ʻo ʻetau ngaahi ʻinitaviú ke tokoniʻi e kau mēmipa ʻo ʻetau kōlomú ke nau mateuteu ki he ʻinitaviu te nau fakahoko ʻi ha ʻaho mo e ʻEikí.”

ʻE tokoniʻi fēfē leva ʻe ha taki ha mēmipa ʻo e kōlomú ke teuteu ki ha ʻinitaviu mo e ʻEikí? ʻI he ngaahi ʻinitaviu ngāue fakaetauhí mo e ngaahi fealēleaʻaki fakakōlomú, kuó u fehuʻi ai ki he kau mēmipa ʻo e kōlomú: “Kapau naʻá ke ʻiloʻi te ke tuʻu ʻi he ʻao ʻo e ʻEikí ʻi ha māhina ʻe ono, ko e hā te ke liliu ʻi hoʻo moʻuí ko e teuteu ki he momeniti ko iá?” Ko e taimi lahi ʻoku ou tuku ki he kakaí ke nau fakakaukau pē ki he talí. Ka ko e taimi ʻe niʻihi kuo vahevahe ʻe ha taha ha ngaahi fakakaukau fakataautaha fekauʻaki mo e meʻa ʻoku nau ongoʻi ʻe hoko ʻi he momeniti ko iá mo e ʻEikí.

ʻĪmisi
ko ha tangata ʻokú ne teke hake ha foʻi maka ʻi ha tafungofunga

Ko e Hā e Ngaahi Faingataʻa ʻOku Fiemaʻu ke Ikunaʻí?

Kuó u vahevahe foki mo e kau mēmipa ʻo e kōlomú ʻa e ngaahi fakamatala ko ʻeni meia Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni: “[ʻOku fakaʻaongaʻi ʻe he ʻEikí ʻa e taʻeʻamanekiná ke] malava [ʻa e] meʻa ʻoku taʻemalavá.”1 “ʻE lava ke tau ikunaʻi e ngaahi faingataʻa ʻi heʻetau moʻuí, ʻaki e tui kiate Iá.”2 Peá u toe fai leva ha fehuʻi ʻe taha: “Ko e hā e meʻa ʻe ngalingali te ke fakahoko ʻi he taimi ʻe toe hāʻele mai ai ʻa e ʻEikí?” Kuó u kole ange ke nau fakalaulauloto pe ko e hā ha ngaahi faingataʻa ʻi heʻenau moʻuí ʻoku fiemaʻu ke toʻo koeʻuhí ke nau lava ʻo fai ʻa e meʻa ʻoku nau fie fakahoko ʻi he taimi ʻe toe hāʻele mai ai ʻa e ʻEikí, ʻa e meʻa ʻoku fiemaʻu ke nau fai ke nau mateuteu ai ke fefolofolai mata ki he mata mo Iá.

ʻOku talamai ʻi he folofolá te tau tuʻu ʻi he ʻao ʻo e ʻEikí ʻi ha ʻaho ke fakamaauʻi kitautolu: “Pea ʻe hoko ʻo pehē ʻo ka hili ʻa e ʻalu atu ʻa e faʻahinga kotoa ʻo e tangatá mei he ʻuluaki mate ko ʻení ki he moʻuí, ko e meʻa ʻi heʻenau hoko ʻo taʻe-faʻa-maté, kuo pau ke nau ʻalu atu ki he ʻao ʻo e ʻafioʻanga fakamaau ʻo e Tokotaha Māʻoniʻoni ʻo ʻIsilelí; pea ʻe toki hoko ʻa e fakamāú, pea kuo pau ke toki fakamaauʻi ʻa kinautolu ʻo hoa mo e fakamaau māʻoniʻoni ʻa e ʻOtuá” (2 Nīfai 9:15).

ʻOku ou lotua ʻi heʻetau tomuʻa fakakaukau atu ki he meʻa ʻoku tau fie lea ʻaki mo hoko ki ai ʻi he ʻaho lahi ko iá, te tau takitaha lava ai ʻo hiki ha faʻahinga moʻunga pē ʻoku fiemaʻu ke hiki kae lava ke tau mateuteu ki heʻetau ʻinitaviu mo e ʻEikí.

ʻOku nofo ʻa e tokotaha naʻá ne faʻu e talanoá ʻi ʻIutā, ʻIunaiteti Siteiti ʻo ʻAmeliká.