2023
Ko ha Tāfea mo ha Ngaahi Tāpuaki
‘Okatopa 2023


“Ko ha Tāfea mo ha Ngaahi Tāpuaki,” Liahona, ʻOkatopa 2023.

Ngaahi ʻAta ʻo e Tuí

Ko ha Tāfea mo ha Ngaahi Tāpuaki

ʻE lava ke lōmekina ʻetau moʻuí ʻaki ha ngaahi faingataʻa lahi, ka ʻokú ma fakamoʻoni ʻe tāpuekina kitautolu ʻe heʻetau tui ki he mālohi ʻo e ʻOtuá.

ʻĪmisi
loli ʻi he vaitafé, mo e tā ʻo ha ongo faifekau ʻi ʻolunga

ʻŪ taá ʻi he angalelei ʻa e kau faʻu tohí; laʻitā ʻi lotó naʻe faitaaʻi ʻe Christine Hair

ʻI heʻema hoko ko ha ongo hoa faifekaú, naʻá ma puna vakapuna miniti ʻe 45 mei he Motu ko ʻEfaté ki he potu fakatongá ki he Motu ko Taná. Naʻá ma ʻomi ha fokotuʻunga foomu papitaiso peá ma fakaʻaongaʻi ha loli ʻa e misioná ke kamata ʻaki ʻema ʻaʻahi ki he ngaahi kolo ʻe valu ʻi he motú. ʻI heʻema tūʻuta atu ʻi ʻAokosí, kuo tupu ʻa e tokolahi ʻo e kakai ne mateuteu ke papitaisó ki he toko 114.

ʻI he ʻaho 18 ʻo ʻAokosi 2022, naʻá ma ʻalu ai ki he kolo [ʻo e Siasí] ʻi Saitisīuií. Naʻe ʻikai ha founga ke ma fetuʻutaki ai ki he palesiteni fakakoló ke fakahā ange ʻokú ma ʻalu atu. Naʻá ma ʻalu pē mo e ʻamanaki te mau fetaulaki.

ʻI hoʻo fakakaukau ki Taná, fakakaukau ki he ngaahi hala ʻi he vaotaá. Naʻá ma fakaʻuli atu ʻi heʻema lolí ʻi he tafaʻaki moʻungá ki he mamaʻo taha ne ma lavá. Naʻá ma tau leva ai ʻa e lolí ka ma kamata lue lalo. Naʻe houa ʻe tolu ʻema lue ki he koló. Ko e meʻa pē naʻe maʻu ke ma kaí ko e fanga foʻi niu naʻá ma maʻu ʻi he halá.

ʻI heʻema aʻu ki he koló, naʻe ʻikai ke ʻi ai ʻa e palesiteni fakakoló ia, ka ko hono tokoní pē. Naʻá ma talanoa kiate ia fekauʻaki mo e ngāue fakafaifekaú mo e kamata ke tō mai ha ʻuha. ʻI he taimi ʻoku kamata ʻuha ai ʻi Saitisīuií, ʻe feinga leva ʻa e kakaí ʻaki honau tūkuingatá ke kumi ha feituʻu ʻoku malú. Ne ma fakatovave hifo ʻi he moʻungá ki heʻema lolí.

ʻOku sai ʻa e fakaʻuli ʻi Taná ʻi he taimi ʻoku ʻafua aí. Ka ʻi he taimi ʻoku ʻuha aí, ko e taimi ia ʻoku fakatuʻutāmaki aí. ʻI heʻema aʻu ki heʻema lolí, ne ma kamata ke fakaʻuli ka naʻe taimi nounou kuo pikisia ʻa e lolí ʻi heʻema kolosi he vaitafé.

Naʻá ma feinga ke teke ʻa e lolí, ka naʻe ʻikai ke ola lelei. Ko ia ai, naʻá ma tā ki he palesiteni fakavahefonuá ke tokoni. Naʻe aʻu mai ʻa e tokoní pea mau toe feinga ke teke ʻa e lolí, ka naʻe fakaʻau ke fakalalahi ange ʻa e ʻuhá. Naʻe lahi ʻa e ngaahi vaitafe naʻe hake ʻo tafe mai mei ha ngaahi feituʻu kehekehe ki he feituʻu ne mau ʻi aí.

ʻĪmisi
faifekau ʻoku tangutu ʻi he funga lolí

ʻŪ taá ʻi he angalelei ʻa e ongo faʻu tohí

“Liʻaki e Lolí!”

Naʻe mavahe ʻa e niʻihi naʻe omi ke tokoniʻi kimauá mei he vaitafé, ka naʻá ma piki maʻu ki he ongo sea ʻo e lolí ʻi he kamata ke hake ʻa e vaitafé. Naʻe ʻikai ke ma loto ke liʻaki ʻa e lolí. Kuo aʻu hake ʻeni ʻa e vaí ki he kauʻi matapā ʻo e lolí mei he tafaʻaki ʻoku tafe mei ai ʻa e ʻaú.

Naʻá ma telefoni ki heʻema palesiteni fakamisioná, ko Maʻake Mesiki, ʻo talaange ʻa e meʻa naʻe hokó. Naʻá ma pehē ange, “ʻOku fakaʻau ke toe māʻolunga ange ʻa e vaí he taimí ni.” Naʻá ma ʻeke ange pe ʻoku sai pē ke fakahaofi ʻema moʻuí kae liʻaki ʻa e lolí.

Naʻe talamai ʻe Palesiteni Mesiki kiate kimaua, “Fakamālō atu ʻi hoʻomo tā maí. ʻOku sai pē ia! Tuku e lolí ʻi he feituʻu ʻoku tuʻu aí peá mo kumi ha feituʻu malu he taimí ni!”

Naʻá ma ofi atu ki he feituʻu ʻoku fetaulaki ai ha vaitafe ʻe ua. Naʻe ʻosi kamata māʻolunga mo vave ʻa e tafe ʻa e vaitafe ʻe taha naʻe ofi mai kiate kimauá, ka ko e vaitafe ko ia naʻá ma lolotonga ʻi aí naʻe teʻeki ai ke fuʻu māʻolunga ia, naʻe hangē naʻe tatali pē ia ke ma mavahé. Ka naʻe fakafokifā pē kuo ongo mai ha fuʻu paʻulu!

Naʻe kaila mai ha taha mei he kauvai ʻo e vaitafé. Naʻe mahino kia ʻEletā Nalini mei Taná ʻa e fakatokangá: “Vai!”

Naʻe ʻefihia fakatafaʻaki ʻema lolí, pea tafe mālohi mai ʻa e ʻaú ʻi he matapā ʻa ʻEletā Toá. Naʻe ʻuluaki hao ʻa ʻEletā Nalini ki tuʻa. Naʻe pau ke kaka ʻa ʻEletā Toa ki he sea muí ke hū ki tuʻa mei he matapā ʻi he tafaʻaki ʻe tahá ke hao ai ki tuʻa. Naʻá ne fakasio fakavavevave ʻi he sea muí ki heʻema ʻū foomu papitaisó mo e folofolá ka naʻe ʻikai ke ne sio ki ai. Naʻá ne pehē kuo ʻosi ʻalu ia mo ʻEletā Nalini. ʻI he tō pē ʻa ʻEletā Toa ki tuʻá, ne tafiʻi atu ʻe he vaitafé ʻa e lolí.

Kapau ʻe maumauʻi ʻe he vaí ʻa e ʻū fōmú, kuo pau ke ma toe foki ki he ngaahi feituʻu naʻá ma ʻosi ʻaʻahi ki aí ʻo toe fakahoko ʻa e ngaahi ʻinitaviú. Kuo pau foki ke ma toe puna ʻo foki ki he ʻōfisi ʻo e misioná ʻi ʻEfaté ke ʻomi ha ʻū foomu papitaiso lahi ange pea toe foki ki Tana.

ʻĪmisi
faifekau tangata

ʻEletā Sailosi Toa

Faitaaʻi ʻe Christine Hair

ʻĪmisi
faifekau tangata

ʻEletā Pulaieni Mōsese Nalini

Faitaaʻi ʻe Christine Hair

Tui ki he Mālohi ʻo e ʻOtuá

ʻI heʻemau sio atu ki hono tafiʻi atu ʻo e lolí, ne fakatokangaʻi atu ʻe ʻEletā Toa ʻa e folofolá mo e ʻū foomu papitaisó ʻi he sea ʻi muí. “ʻE lava fēfē ke hoko ʻení?” Naʻá ne fifili pe naʻe anga fēfē ʻa e ʻikai ke ne sio ki ai kimuʻá.

Lolotonga ʻema kei ʻi he vaitafé, ne ma kolea ʻa e mālohi ʻo e ʻOtuá ke maluʻi ʻema folofolá mo e ʻū foomu papitaisó. Naʻá ma tui te Ne lava ʻo fakahaofi ia ʻo fakatatau ki Hono finangaló.

Naʻá ma hake leva ki ʻuta ʻo tūʻulutui pea lotua ʻa e lolí mo ʻema ʻū foomu papitaisó mo e folofolá. Naʻe ʻikai ke ma toe lava ʻo sio ki he lolí, ka naʻá ma ʻiloʻi ʻe iku lelei ʻa e meʻa kotoa pē.

Naʻe ʻilo ʻe he kakai mei Saitisīuií ʻa e lolí ʻi he konga kimui ʻo e ʻaho ko iá pea nau tā ki he palesiteni fakavahefonuá. Ne tafia ʻa e lolí ʻi ha fute nai ʻe 820 (mita ʻe 250) ki lalo. Naʻe viviku ʻa e meʻa kotoa pē naʻe ʻi he lolí, tukukehe pē ʻema ʻū foomu papitaisó mo e folofolá! Naʻe mātuʻu pē ia, he naʻe hili ia ʻi ʻolunga ʻi ha fanga kiʻi tohi tufa, pepa ako, mo ha ʻū tohi lēsoni.

Naʻá ma fakatahatahaʻi mai ha kakai ke nau tokoni mai ke mau fusi hake ʻa e lolí mei he vaitafé. Naʻe fiemaʻu ke mōmoa ʻa e lolí ka naʻe vave pē hono fakaleleiʻí. Naʻe ʻikai ha makokokoko pe makohikohi.

Hili ʻa e matangí, naʻá ma meimei lue lalo holo pē ki he ngaahi kolo kehekehe [ʻo e Siasí] ʻi Taná. ʻI he taimi kuo ongosia ai hoto vaʻé he lué, te te fekumi ki ha ivi fakaeloto ke hoko atu ʻaki ʻete lué.

ʻI he ngaahi ʻaho siʻi ne hoko aí, ne ma fakaʻosi ʻema ngaahi ʻinitaviu papitaisó pea papitaiso ha kakai ʻe toko 114, ko e tokolahi ʻo kinautolu ko e ngaahi fāmili. Naʻe ʻi ai ha kolo ʻe taha naʻe ʻosi mateuteu ai ha kakai ʻe toko 48 ke papitaiso. Naʻá ma kamata ʻinitaviu kinautolu ʻi he 7:00 a.m. ʻI he ʻosi ʻema ʻinitaviú, naʻá ma sio atu kuo kamata ke tō ʻa e laʻaá.

ʻE lava ke lōmekina ʻetau moʻuí ʻaki ha ngaahi faingataʻa lahi, ka ʻokú ma fakamoʻoni atu ʻe tāpuekina kitautolu ʻe heʻetau tui ki he mālohi ʻo e ʻOtuá. Naʻa mo e tāfea lahi ʻo e vai ʻi Taná he ʻikai pē ke mālohi hake ia ʻi he ngaahi tāpuaki ʻoku taumalingi hifo ʻe heʻetau Tamai Hēvaní.