2015
Ko e Loto-Toʻa ke Malí
Sānuali 2015


Ko e Loto-toʻa ke Malí

ʻOku nofo ʻa e taha naʻá ne faʻú ʻi Sitōkalahoma, Suēteni.

Naʻá ku ako ke fakaʻaongaʻi ʻeku tauʻatāina ke filí ke ngāue kae ʻikai puleʻi au ʻi he taimi naʻá ku fai ai e fili mahuʻinga taha ʻo ʻeku moʻuí.

ʻĪmisi
Two fingers together depicting a bride and groom, photographed against a red background Hands with faces drawn on the fingers and hearts hovering above.

Toʻohemá: tā fakatātaaʻi ʻe Galina Peshkova; toʻomataʻú: tā fakatātaaʻi ʻe Olena Kyrian/iStock/Thinkstock

Ko e taimi naʻá ku foki ai ki Suēteni ʻi he ʻosi ʻeku ngāue fakafaifekaú, naʻá ku fefaʻuhi fuoloa mo e sitepu hono hoko ʻi heʻeku moʻuí—ʻa e mali temipalé. Naʻe toe fakapapauʻi ʻe he Laumālié naʻe fie maʻu ke u kamata hoku fāmilí ke u aʻusia ʻa e faʻahinga tangata naʻá ku loto ke u aʻusiá. Naʻá ku fuʻu tokanga lahi ʻaupito ki he anga ʻo ʻene hoko ko e fili mahuʻinga taha ʻi heʻeku moʻuí, pea neongo ne u ongoʻi kuó u maʻu ʻa e hoa taʻengata kiate au, pea kuo tali ʻe he ʻEikí ʻeku filí, ka naʻe vaivai ʻa ʻeku tuí. Naʻá ku fili mo hoku kaumeʻá, ʻEvelina, ha taimi ki heʻema sila he temipalé, aleaʻi mo ʻema hanimuní, pea ʻosi fakatau mo e ongo foʻi mama fakamaʻú kimuʻa ʻoku teʻeki ai ke ma fakamaʻu—koeʻuhí pē ko ʻeku manavasiʻi ke u loto ʻaki ʻa e malí. Naʻá ku fie maʻu ʻa e Tamai Hēvaní ke Ne fekauʻi au ke u mali mo ʻEvelina koeʻuhí he naʻá ku manavasiʻi ke haʻisia ki he fili te u faí telia naʻa movete ʻema nofomalí. Naʻe tuku ai au heʻeku manavasiʻí mo e ngaahi lotu takihalaʻí ʻo ʻikai ke u toe lava ha meʻa kae kei fakatatali ai pē ʻeku fili mahuʻingá.

Tauʻatāina ke Filí—Ko e Founga ʻa e ʻEikí

Naʻe fāifai pea tokoni ʻa e ngaahi ueʻi ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi he taimi naʻá ku huke ai ki he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 58:26–29: “He vakai, ʻoku ʻikai taau mo au ke u fekauʻi ʻi he ngaahi meʻa kotoa pē; he ko ia ia ʻoku fakamālohiʻi ʻi he ngaahi meʻa kotoa peé, ko e tamaioʻeiki [fakapikopiko]. …

“… Ko e moʻoni ʻoku ou pehē, ʻoku totonu ke femoʻuekina ʻa e tangatá ʻi he holi lahi ʻi ha ngāue lelei, pea fai ʻa e ngaahi meʻa lahi ko ʻenau fili tauʻatāina ʻanautolu pē, pea fakahoko ʻa e māʻoniʻoni lahi;

“He ʻoku ʻiate kinautolu ʻa e mālohi, ʻa ia ʻoku nau hoko ai ko e niʻihi ke fili maʻanautolu. …

“Ka ko ia ia ʻoku ʻikai te ne fai ha meʻa kae ʻoua ke toki fekauʻí, peá ne tali ʻa e fekaú ʻi he loto veiveiua peá ne tauhi ki ai ʻi he fakapikopikó, ʻoku malaʻia ia.”

Naʻá ku maʻu ha mahino ʻi heʻeku fakakaukau loto ki he ngaahi veesi ko ʻení fekauʻaki mo e fatongia ʻo e tauʻatāina ke filí ʻi he palani ʻa ʻetau Tamai Hēvaní, ʻa ia naʻá ne liliu ʻeku fakakaukaú mo ʻomi kiate au ha loto lahi ke u laka atu ki muʻa. Naʻe akoʻi ʻe ʻEletā Lisiate G. Sikoti ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá kapau ʻoku tau maʻu ha fakahinohino fakalaumālie taʻe ngāueʻi fakatāutaha, ʻe mole meiate kitautolu ʻa e “tupulaki fakatāutaha mahuʻinga” ʻoku hoko “ʻi heʻetau fāifeinga ke ako e founga ʻoku tataki ai kitautolu ʻe he Laumālié.”1

Mālohi ke Laka ki Muʻá

Naʻá ku fakapapauʻi leva ke ngāue ʻaki ʻeku tuí ʻo fai ha fili, pea naʻe tāpuakiʻi au ʻe he ʻEikí ʻaki ha loto lahi ʻi hoku ivi ke fakakaukauʻí. Naʻá ku fakatokangaʻi ʻoku totonu ke u “femoʻuekina. … pea fai ʻa e ngaahi meʻa lahi [ko ʻeku] fili tauʻatāina [ʻaʻaku] pē”—kau ai ʻa e ʻai ke u fakamaʻú. ʻOku poupouʻi kitautolu ʻe he ʻEikí ke fakaʻaongaʻi hotau mālohí ko e niʻihi ke fili maʻatautolu peé ke puleʻi kitautolu. ʻOku hoko hono fakaʻaongaʻi ʻo e mālohi ko ʻení ko ha meʻa mahuʻinga ʻi heʻetau moʻuí.

ʻOku ou tui ʻoku fiefia ange ʻa e ʻEikí ke vakai ʻoku tau fakaʻaongaʻi ʻetau tauʻatāina ke filí ʻi Haʻane vakai ʻoku tau fai maʻu pē ʻa e ngaahi fili haohaoá. Neongo ia, kuó Ne ʻosi foaki mai kiate kitautolu ʻa e ngaahi meʻangāue mahuʻinga ke fai e ngaahi fili leleí, tautautefito ki he taimi ʻoku aʻu ai ki he fakakaukauʻi pe ko hai te tau mali mo iá. Hangē ko e akoʻi ʻe Palesiteni Sipenisā W. Kimipoló (1895–1985), “Kuo pau ke ʻoua naʻa puleʻi ʻataʻatā ʻe he ongó ʻa ʻetau ngaahi filí, ka ko e ʻatamaí mo e lotó, ʻi hano fakamālohia ʻe he ʻaukaí mo e lotú pea mo e fakakaukauʻi lahi, te ne ʻoange ki ha taha ʻa e faingamālie taupotu taha ʻo e fiefia he nofo malí. ʻOku haʻu fakataha mo ia ʻa e feilaulaú, fevahevaheʻakí, mo e fie maʻu ʻo ha taʻesiokita lahi ange.”2

ʻOku aʻu ʻo tau maʻu ha fakahinohino fakafolofola ʻi he founga ke maʻu ai e ngaahi fakamahino fakalaumālié: “Kuo pau ke ke fakakaukauʻi ia ʻi ho ʻatamaí; pea kuo pau ke ke toki fehuʻi mai kiate au pe ʻoku totonu ia, pea kapau ʻoku totonu ia te u ngaohi ke māfana ʻa ho lotó ʻi loto ʻiate koe; ko ia, te ke ongoʻi ʻoku totonu ia.

“Ka ʻo kapau ʻoku ʻikai ke totonu ia ʻe ʻikai te ke ongoʻi pehē, ka te ke maʻu ha fakakaukau fiemohea” (T&F 9:8–9). Neongo ia, he ʻikai ke tau aʻusia kotoa ha ongoʻi māfana ʻi hotau lotó ʻi he ngaahi fakamahino fakalaumālie ʻa e ʻEikí. Kuo pau ke tau takitaha ako ke fakatokangaʻi ʻetau takitaha founga maʻu ʻo e ngaahi fakamahino ko ʻení.3 Te tau falala ki hotau ivi ke fai e ngaahi filí ʻi heʻetau muimui ki he sīpinga ko ʻení.

Naʻe ʻafioʻi ʻe he Tamai Hēvaní hoku lotó, laumālié, mo ʻeku fakakaukaú. Naʻá Ne foaki mai kiate au ʻa e ngaahi foʻi moʻoni ko ʻení, ʻa ia naʻá ne liliu ʻa e meʻa kotoa. Naʻá ku mali mo ʻEvelina. Kuó ma aʻusia ʻeni ha ngaahi taʻu fiefia heʻema nofo malí, pea ʻoku ʻi ai ʻema fānau fakaʻofoʻofa ʻe toko tolu. ʻOku ou fakamālō lahi ki he ʻEikí koeʻuhí ko ʻeku fakamoʻoni ki he tauʻatāina ke filí pea mo hono fatongia ʻi he fakahoko ʻo e ngaahi fili mahuʻinga taha ʻo e moʻuí.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Richard G. Scott, “Ke Maʻu Ha Tataki Fakalaumālie,” Liahona, Nōvema 2009, 6–7.

  2. Spencer W. Kimball, “Oneness in Marriage,” Liahona, Oct. 2002, 36.

  3. Vakai foki, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 8:2–3.