Konifelenisi Lahi
Ko e Mālohi Faifakamoʻui ʻo e Fakamoʻuí ʻi he Ngaahi Motu ʻo e Tahí
konifelenisi lahi ʻo ʻOkatopa 2023


Ko e Mālohi Faifakamoʻui ʻo e Fakamoʻuí ʻi he Ngaahi Motu ʻo e Tahí

ʻOku fakamoʻui ʻe he [ʻEikí] ʻa e fakafoʻituituí, ngaahi fāmilí, mo e ngaahi puleʻangá ʻo fakafou ʻi he ngaahi tāpuaki ʻo e temipalé.

ʻI he 1960 tupú, naʻe faiako ʻeku tamaí ʻi he Kolisi ʻa e Siasí ʻi Hauaiʻí, ʻi Laʻie, ʻa ia naʻe fāʻeleʻi ai aú. Naʻe vili hoku ngaahi tuofāfine lalahi ʻe toko fitú ke fakahingoa au ʻe heʻeku ongomātuʻá ko “Kimo,” ko ha hingoa faka-Hauaiʻi. Naʻa mau nofo ofi ki he Temipale Laʻie Hauaiʻí, ʻi he taimi naʻe omi ai ki ai ha kāingalotu tokolahi ʻo e Siasí ʻi he ʻĒlia ʻĒsia Pasifikí, kau ai ʻa Siapani.1 ʻI he taimi ko ʻení, naʻe kamata ke haʻu ha ngaahi kulupu ʻo e Kāingalotu Siapaní ki Hauaiʻi ke maʻu ʻa e ngaahi tāpuaki ʻo e temipalé.

Naʻe kau ʻi he kāingalotu ko ʻení ha fefine mei he motu fakaʻofoʻofa ko ʻOkinauá. ʻOku fakaofo ʻa e talanoa ʻo ʻene fāifeinga ki he Temipale Hauaiʻí. ʻI he taʻu ʻe 20 kimuʻá, naʻá ne mali ʻi ha founga angamaheni ʻo hono tomuʻa aleaʻi ʻo e mali faka-Putá. Hili ha ngaahi māhina siʻi, naʻe ʻohofi ʻe Siapani ʻa e Taulanga Mataʻitofe ʻi Hauaiʻí, ʻo ne fakatupu ai ha fepaki ʻa e ʻIunaiteti Siteití mo Siapani. ʻI he kamata ʻa e ngaahi tau lalahi hangē ko ia ʻi Mitiuei mo ʻAiuo Simá, naʻe tekeʻi fakaholomui ʻe he ngaahi taʻau ʻo e taú ʻa e kongakau Siapaní ki he matāfanga ʻo hono motu tupuʻanga ko ʻOkinauá, ko e kauʻā maluʻi fakaʻosi mei he kau tau Fakatahatahá ki muʻa pea aʻu ki he lotofonua ʻo Siapaní.

Naʻe feʻunga mo ha māhina fakamamahi ʻe tolu ʻi he 1954, ʻa e Tau ʻi ʻOkinauá. Naʻe ʻātakaiʻi mo pomu tavale ʻe ha vaka tau ʻAmelika ʻe 1,300 ʻa e motú. Naʻe lahi fau ʻa e kafo ʻi he kau taú pea mo e kakai ʻo e fonuá. ʻOku lisi ʻi he ʻahó ni ʻi ha maka fakamanatu ʻi ʻOkinaua ha hingoa ʻe 240,000 tupu ʻo e kakai naʻe mate ʻi he taú.2

ʻI he feinga vivili ke hao mei he fakaʻauha ko ʻení, naʻe kumi hūfanga ai ʻa e fefine ʻOkinaua ko ʻení, mo hono husepānití, mo ʻena fānau iiki ʻe toko ua ʻi ha ʻana ʻi ha moʻunga. Naʻa nau kātekina ha faingataʻa taʻe-mafakamatalaʻi ʻi he ngaahi uike mo e ngaahi māhina hoko aí.

ʻI ha pō faingataʻa ʻe taha lolotonga ʻa e taú, koeʻuhí ko e fuʻu fiekaia hono fāmilí pea pongia hono husepānití, naʻá ne fakakaukau ke fakangata ʻenau mamahí ʻaki ha foʻi pomu toʻotoʻo, ʻa ia naʻe ʻoange ʻe he kau maʻu mafaí kiate ia mo e niʻihi kehé ki he ʻuhinga ko iá. Ka neongo ia, ʻi heʻene teuteu ke fai iá, naʻe hoko ha aʻusia fakalaumālie mālohi ʻo ne maʻu ai ha ongo mahino ki he moʻoni ʻo e ʻOtuá mo ʻEne ʻofa ange ki aí, ʻo ne maʻu ai ha mālohi ke hoko atu. ʻI he ngaahi ʻaho hono hokó, naʻá ne toe fakaake hono husepānití mo fafanga hono fāmilí ʻaki ha lauʻiʻakau, huʻa hone mei ha pununga hone ʻi he vaó, mo ha meʻa tahi naʻe maʻu mei ha kiʻi tafenga vai ofi mai pē. Ko e meʻa fakaofó, he naʻa nau kātekina ha māhina ʻe ono ʻi he ʻaná, kae ʻoua kuo fakahā ange ʻe he kakai ʻo e koló kuo ngata ʻa e taú.

ʻI he foki ʻa e fāmilí ki ʻapi pea kamata ke langa foʻou ʻenau moʻuí, naʻe kamata fekumi ʻa e fefine Siapani ko ʻení ki ha ngaahi tali fekauʻaki mo e ʻOtuá. Naʻá ne fakatupulaki māmālie ha tui kia Sīsū Kalaisi pea mo fiemaʻu ke papitaiso. Ka neongo ia, naʻá ne hohaʻa ki hono ngaahi ʻofaʻanga naʻe mālōlō teʻeki ke nau ʻilo kia Sīsū Kalaisi mo e papitaisó, ʻo kau ai siʻene faʻeé, naʻe mālōlō ʻi hono fāʻeleʻi iá.

Fakakaukauloto ki heʻene fiefia ʻi he haʻu ha ongo sisitā mei he Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ki hono ʻapí ʻi ha ʻaho ʻe taha, ʻo akoʻi ange ʻe lava ke ako ʻa e kakaí kia Sīsū Kalaisi ʻi he maama tataliʻanga ʻo e ngaahi laumālié. Naʻe toʻoa ia ʻi he akonaki ʻe lava ʻene ongomātuʻá ʻo fili ke muimui ʻia Sīsū Kalaisi ʻi he hili ʻa e maté pea mo tali ke papitaiso fakafofonga kinaua ʻi ha ngaahi potu toputapu ʻoku ui ko e ngaahi temipalé. Naʻá ne ului mo hono fāmilí ki he Fakamoʻuí pea nau papitaiso.

Naʻe ngāue mālohi hono fāmilí pea kamata ke nau tuʻumālie, pea tānaki atu mo ha toe fānau ʻe toko tolu. Naʻa nau faivelenga mo mālohi ʻi he Siasí. Pea, taʻeʻamanekina, kuo pākalava hono husepānití ʻo siʻi mālōlō, ʻo pau ai ke ne ngāue houa lahi ʻi ha ngaahi ngāueʻanga kehekehe ʻi ha ngaahi taʻu lahi ke tauhi ʻene fānau ʻe toko nimá.

Naʻe fakaangaʻi ia ʻe ha kakai ʻe niʻihi ʻi hono fāmilí mo e kaungāʻapí. Naʻa nau tukuakiʻi ʻene ngaahi faingataʻaʻiá ki heʻene fili ke kau ki ha siasi faka-Kalisitiané. Naʻe ʻikai uesia ia ʻe he mamahi lahí mo e fakaanga fakamamahí, ka naʻe pīkitai ki heʻene tui kia Sīsū Kalaisí, mo fakapapau ke vilitaki atu ki muʻa, ʻo falala ʻoku ʻafioʻi ia ʻe he ʻOtuá pea ʻoku hanganaki mai ha ngaahi ʻaho lelei ange ʻi he kahaʻú.3

Hili ha ngaahi taʻu siʻi mei he mālōlō fakafokifā siʻono husepānití, naʻe ueʻi fakalaumālie ʻa e palesiteni fakamisiona ʻo Siapaní ke poupouʻi ʻa e kāingalotu Siapaní ke nau ngāue ke ō ki he temipalé. Ko e palesiteni misioná ko ha sōtia ʻAmelika mālōlō ia ʻo e Tau ʻi ʻOkinauá, ʻa ia naʻá ne fakatupu ha faingataʻaʻia lahi ʻa e fefine ʻOkinauá mo hono fāmilí.4 Ka neongo ia, naʻe pehē ʻe he fefine loto-maʻulalo ko ʻení fekauʻaki mo e palesiteni misioná: “Naʻe hoko ia ʻi he taimi kimuʻá ko e taha ʻo homau ngaahi fili fehiʻanekinaʻi tahá, ka kuó ne ʻi heni ʻi he taimí ni mo e ongoongolelei ʻo e ʻofá mo e melinó. Kiate au, ko ha mana ʻeni.”5

ʻI heʻene fanongo ki he pōpoaki ʻa e palesiteni fakamisioná, naʻe fiemaʻu ʻe he fefine uitoú ke sila ʻi ha ʻaho ki hono fāmilí ʻi he temipalé. Ka naʻe faingataʻa kiate ia koeʻuhí ko e ngaahi faingataʻaʻia fakapaʻangá mo e ʻikai poto ʻi he leá.

Naʻe ʻi ai leva ha ngaahi fakakaukau foʻou. ʻE lava ke holoki ʻa e totongí ʻo vaeua pē kapau ʻe totongi ʻe he kāingalotu ʻi Siapaní ha vakapuna kakato ke puna ki Hauaiʻi ʻi he faʻahitaʻu ʻoku ʻikai folauá.6 Naʻe hiki mo fakatau atu foki ʻe he kāingalotú ha ngaahi peleti kalamifoni naʻe ui ko e Hiva ʻa e Kāingalotu Siapaní. Naʻe ʻi ai ha kāingalotu ʻe niʻihi naʻa nau fakatau honau ngaahi ʻapí. Naʻe tukuange ʻe ha niʻihi ʻenau ngaahi ngāué ka nau folau.7

Ko e pole ʻe taha ki he kāingalotú naʻe ʻikai ke maʻu ʻa e fakamatala fakatemipalé ʻi he lea faka-Siapaní. Naʻe ui ai ʻe he kau taki ʻo e Siasí ha tangata Siapani ke folau ki he temipale Hauaiʻí ke liliu ʻa e ouau ʻenitaumení.8 Naʻá ne hoko ko e fuofua papi ului Siapani hili ʻa e taú, ʻa ia naʻe akoʻi mo papitaiso ʻe ha kau sōtia ʻAmelika faivelenga.9

ʻI he taimi naʻe fuofua fanongo ai ʻa e kāingalotu nofo Siapani ʻosi maʻu ʻenitaumení ki he liliú, naʻa nau tangi. Naʻe tohi ʻe ha mēmipa ʻe taha: “Kuo tuʻo lahi ʻemau ō ki he temipalé. Kuo mau fanongo ki he ngaahi ouaú ʻi he lea faka-Pilitāniá. [Ka] kuo teʻeki ai ke mau ongoʻi ʻa e laumālie ʻo e … ngāue fakatemipalé ʻo hangē ko ʻemau ongoʻi ia [fanongo ki ai] ʻi he taimí ni ʻi heʻemau lea fakafonuá.”10

ʻI he konga kimui ʻo e taʻu tatau pē, naʻe mavahe mai ai ha kakai lalahi mo ha fānau ʻe toko 161 mei Tokiō ke omi ki he Temipale Hauaiʻí. Naʻe fakamatala ha tangata Siapani ʻe taha ki he fonongá ʻo pehē: “ʻI heʻeku sio ki tuʻa mei he vakapuná ʻo vakai hifo ki he Taulanga Mataʻitofé, peá u manatuʻi ʻa e meʻa naʻe fai ʻe homau fonuá ki he kakaí ni ʻi he ʻaho 7 ʻo Tīsema 1941, naʻe manavasiʻi hoku lotó. Te nau tali nai kimautolu? Ka naʻá ku ʻohovale ʻi heʻenau fakahaaʻi ha ʻofa mo ha angaʻofa lahi fau kuó u mātaʻia ʻi ha toe taimi ʻi heʻeku moʻuí.”11

ʻĪmisi
Ko e talitali ʻo e Kāingalotu Siapaní ʻaki ha ngaahi kahoa matalaʻi ʻakaú.

ʻI he tūʻuta atu ʻa e Kāingalotu Siapaní, naʻe talitali lelei ʻe he kāingalotu Hauaiʻí kinautolu ʻaki ha ʻū kahoa matalaʻi ʻakau lahi pea fāʻofua mo fekita ʻi honau kouʻahé, ko ha anga fakafonua naʻe foʻou ki he kau Siapaní. Hili ʻa e nofo ʻa e Kāingalotu Siapaní ʻi ha ʻaho ʻe 10 ʻi Hauaiʻí, naʻa nau fakamāvae leva ki he fasi ʻo e foʻi hiva “ʻAloha Oe” ʻi hono hivaʻi ʻe he Kāingalotu Hauaiʻí.12

Naʻe kau ʻi he ʻaʻahi hono ua naʻe fokotuʻutuʻu maʻá e kāingalotu Siapaní ʻa e fefine uitou ʻOkinauá ni. Naʻá ne fakahoko ʻa e folau maile ʻe 10,000 (16,000-km) tuʻunga ʻi ha meʻaʻofa mei he kau faifekau naʻe ngāue ʻi hono koló pea mo faʻa maʻu meʻatokoni ʻi hono ʻapí. Lolotonga ʻene ʻi he temipalé, naʻe tō hono loʻimata ʻi he fiefia ʻi heʻene fakafofongaʻi ʻene faʻeé ʻi he papitaisó pea naʻe silaʻi ia ki hono husepāniti kuo pekiá.

Naʻe hokohoko atu ʻa e ngaahi folau fakatemipale mei Siapani ki Hauaiʻí ʻo aʻu ki hono fakatapui ʻo e Temipale Tokiō Siapaní ʻi he 1980, ʻo hoko ia ko e temipale hono 18 ʻoku ngāué. ʻI Nōvema ʻo e taʻu ní, ʻe fakatapui ai ʻa e temipale hono 186 ʻi ʻOkinaua, Siapani. ʻOku tuʻu ia ʻo ofi ki he ʻana ʻi he loto kolo ʻo ʻOkinauá ʻa ia naʻe malu ai ʻa e fefiné ni mo hono fāmilí.13

Neongo naʻe teʻeki ke u fetaulaki mo e fefine fakaʻofoʻofa ko ʻeni mei ʻOkinauá, ka ʻoku kei moʻui pē hono tukufakaholó ʻo fakafou ʻi hono hako faivelengá, ko hanau tokolahi ʻoku ou ʻiloʻi mo ʻofeina.14

Naʻe fiefia ʻeku tangataʻeikí, ko ha sōtia mālōlō ʻi he Pasifikí mei he Tau Lahi Hono Ua ʻa Māmaní, ʻi he maʻu hoku uiuiʻi ke ngāue ʻi Siapani ko ha faifekau kei talavoú. Naʻá ku tūʻuta ki Siapani hili pē ia ha taimi siʻi mei hono fakatapui ʻo e Temipale Tokioó, pea naʻá ku mātā tonu ʻenau loto-houngaʻia ʻi he temipalé.

Ko e ngaahi fuakava ʻo e temipalé ko ha meʻaʻofa ia mei heʻetau Tamai Hēvaní ki he kau muimui faivelenga ʻo Hono ʻAlo ko Sīsū Kalaisí. ʻOku fakamaʻu ʻe heʻetau Tamai Hēvaní ʻa e fakafoʻituituí mo e ngaahi fāmilí ki he Fakamoʻuí pea ʻiate kinautolu ʻo fakafou ʻi he temipalé.

Naʻe pehē ʻe Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni ʻi he taʻu kuo ʻosí:

Ko e tokotaha kotoa pē ʻokú ne fakahoko ha ngaahi fuakava ʻi he vai papitaisó pea ʻi he temipalé—mo tauhi kinautolú—kuo fakalahi ʻene maʻu ʻa e mālohi ʻo Sīsū Kalaisí. …

Ko e pale ki he tauhi ʻo e ngaahi fuakava mo e ʻOtuá, ko e mālohi fakalangi—ko e mālohi ʻokú ne fakamālohia kitautolu ke tau matuʻuaki lelei ange hotau ngaahi faingataʻá, ʻahiʻahí, mo e loto-mamahí. ʻOku fakafaingofuaʻi ʻe he mālohí ni ʻetau fonongá.”15

ʻOku fakamoʻui ʻe he [ʻEikí] ʻa e fakafoʻituituí, ngaahi fāmilí, mo e ngaahi puleʻangá—naʻa mo kinautolu naʻa nau hoko ko ha ngaahi filí, ʻo fakafou ʻi he ngaahi tāpuaki ʻo e temipalé. Naʻe fakahā ʻe he ʻEiki kuo toetuʻú ki ha sōsaieti fepakipaki ʻi he Tohi ʻa Molomoná ko kinautolu ʻoku fakaʻapaʻapaʻi Hoku huafá, “ʻe hopo hake ʻa e ʻAlo ʻo e Māʻoniʻoní mo e fakamoʻui ʻi hono kapakaú.”16

ʻOku ou fiefia ke siotonu ʻi he fakahoko ʻo e talaʻofa ʻa e ʻEikí “ʻe hokosia ʻa e taimi ʻa ia ʻe mafola ai ʻa e ʻilo ki he Fakamoʻuí ʻi he puleʻanga, mo e faʻahinga, mo e lea, mo e kakai fulipē,”17 ʻo kau ai kinautolu ʻi he “ngaahi motu ʻo e tahí.”18

ʻOku ou fakamoʻoni ki he Fakamoʻui ko Sīsū Kalaisí pea ki Heʻene palōfita mo e kau ʻaposetolo ʻi he ngaahi ʻaho kimui ní. ʻOku ou fakamoʻoni ʻi he loto-māluʻia ki he mālohi fakalangi ke fakamaʻu ʻi he langí ʻa e meʻa ʻoku fakamaʻu ʻi he māmaní.

Ko e ngāue ʻeni ʻa e Fakamoʻuí, pea ko Hono fale māʻoniʻoní ʻa e ngaahi temipalé.

ʻOku ou fakamoʻoni ki he ngaahi moʻoni ko ‘ení ʻi he tui taʻe-toeueʻia, ‘i he huafa ‘o Sīsū Kalaisí, ‘ēmeni.

Ngaahi Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Naʻe fakatapui ʻa e Temipale Laʻie Hauaiʻí ʻi he 1919 ʻe Palesiteni Hiipa J. Kalānite. ʻI heʻene hoko ko ha ʻAposetoló, naʻá ne fokotuʻu ʻa e Siasí ʻi Siapani ʻi he 1901. Ko e temipale ngāue ia hono nimá pea mo e fuofua temipale naʻe langa ʻi ha feituʻu mavahe mei he ʻIunaiteti Siteití.

  2. ʻI he aʻu mai ki he ʻaho 2 ʻo Māʻasi, 2023, naʻe ʻi ai ha hingoa ʻe 241,281 naʻe hiki ʻi he maka fakamanatú.

  3. Vakai, Gordon B. Hinckley, “Keep the Chain Unbroken” (Brigham Young University devotional, Nov. 30, 1999), 4, speeches.byu.edu.

  4. Naʻe kafo ʻa Tueini N. ʻEnitaseni ʻi he Tau ʻi ʻOkinauá. Naʻá ne hoko ko ha palesiteni fakamisiona ʻi Siapani mei he 1962 ki he 1965 pea naʻe hoko ko e fuofua palesiteni ʻo e Temipale Tokiō Siapaní, mei he 1980 ki he 1982.

  5. Naʻá ku fetaulaki mo ha kau mēmipa ʻo hono fāmilí lolotonga ʻeku ngāue mo hoku uaifí ko ha ongo taki fakamisiona ʻi Tokioó. Naʻa nau fakahoko mai ʻa e fakamatala ko ʻení mei heʻene ngaahi fakamatala hisitōlia fakafāmili fakatāutahá.

  6. Vakai, Dwayne N. Andersen: An Autobiography for His Posterity, 102–5, Church History Library, Salt Lake City.

  7. Vakai, Dwayne N. Andersen, 104.

  8. Vakai, Edward L. Clissold, “Translating the Endowment into Japanese,” ʻi he Stories of the Temple in Lā‘ie, Hawai‘i, comp. Clinton D. Christensen (2019), 110–13.

  9. Naʻe papitaiso ʻa e tangata liliu leá, Tatisui Sato, ʻi he ʻaho 7 ʻo Siulai, 1946, ʻe ha tangata sōtia ʻAmelika ko C. ʻElioti Lisiate. Naʻe papitaiso ʻa e uaifi ʻo Tatisuí, Siō Sato, ʻi he ʻaho tatau pē ʻe Poiti K. Peeka. Naʻe kau ʻa Niila A. Mekisuele ʻi he Tau ʻi ʻOkinauá, pea kau ʻa L. Tomu Peili ʻi he fuofua Kau Tau ke ʻalu ki Siapani hili ʻa e fakamelinó. Naʻe hoko ʻa ʻEletā Peeka, Mekisuele mo Peili ko ha kau mēmipa ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá.

  10. ʻI he Clissold, “Translating the Endowment into Japanese,” 112.

  11. ʻI he Dwayne N. Andersen, “1965 Japanese Excursion,” Stories of the Temple in Lā‘ie, Hawai‘i, 114.

  12. Vakai, Andersen, “1965 Japanese Excursion,” 114, 117.

  13. Kimui ange ʻi he fakataha ko ʻeni ʻo e konifelenisi lahi ʻo ʻOkatopa 2023, naʻe fanongonongo ai ʻe Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni ʻe langa ha temipale foʻou ʻe 20, kau ai ʻa e Temipale ʻOsaka Siapaní, ʻa ia ko e temipale hono nima ia ʻi Siapaní.

  14. Lolotonga ʻema ngāue fakafaifekau ʻi Tokiō mei he 2018 ki he 2021, ʻi he lotolotonga ʻo e ngaahi faingataʻa ʻo e mahaki fakaʻauha COVID, naʻe fakahaaʻi mai ʻe hono (fefine ʻOkinauá) fāmilí ʻenau ʻofá mo e tokangá kiate au mo hoku fāmilí, ʻa ia te mau houngaʻia maʻu pē ai.

  15. Russell M. Nelson, “Ikuʻi ʻa Māmani mo Maʻu ha Fiemālie,” Liahona, Nōvema 2022, 96.

  16. 3 Nīfai 25:2.

  17. Mōsaia 3:20.

  18. 2 Nīfai 29:7.