2019
Ko e Lotu mo Filipé
Siulai 2019


Ko e Lotu mo Filipé

ʻOku nofo ʻa e taha naʻá ne faʻú ʻi Kalefōnia, USA.

Naʻe ʻuhinga ki he hā ʻo e pehē ke “kelesí”?

“Lotu maʻu pē” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 19:38).

ʻĪmisi
Praying with Filip

Ko e fuofua taimi ʻeni ʻo Siosefa ʻi he ʻapi ʻo Filipé. Naʻá na fiefia ʻi heʻena foʻu ha vaka vavā mei he pepa fefeká. Ne na toe valivali ia ʻaki ha lanu maama hangē ha ulo ʻo ha afī. ʻI he taimi ne ui mai ai e fineʻeiki ʻa Filipé ke na ʻalu ange ki he maʻu meʻatokoni efiafí, ne muimui atu ʻa Siosefa ʻia Filipe ki he peitó.

Ne pehē ange ʻe he tangataʻeiki ʻa Filipé, “Te u fai e kelesí.”

Ko e ʻuhinga ia ki he hā? Ko e fifili ia ʻa Siosefá. Naʻá ne siofi ʻa Filipe mo hono fāmilí ʻi heʻenau ala ki honau laʻé, ki honau fatafatá, ki he toʻohemá pea ki he toʻomataʻú. Ne teʻeki sio ʻa Siosefa ʻi ha taha kuó ne fai pehē kimuʻa.

Ne mafao atu e nima ʻo Filipé. Naʻe vakavakai holo ʻa Siosefa ʻo ne sio ʻoku piki nima e toenga ʻo e fāmili ʻo Filipé mo punou honau ʻulú. ʻOku nau teuteu nai ke lotu? Ko e ʻuhinga nai ia ʻo e pehē ke “kelesí”? ko e fifili ia ʻa Siosefá.

Ne ʻikai loto ʻa Siosefa ke ne fakalotomamahiʻi ʻa Filipe, ko ia ai naʻá ne puke e nima ʻo Filipé. Ne puke atu ʻe he tangataʻeiki ʻa Filipé e nima ʻe taha ʻo Siosefá pea kamata ke ne lotu.

“ʻE ʻEiki, tāpuakiʻi kimautolu …”

Kimuʻa pea nau tangutu ki laló, ne toe ala e fāmili ʻo Filipé ki honau laʻé mo e fatafatá ʻo hangē ko ia naʻa nau fai kimuʻá.

ʻI he aʻu ʻa Siosefa ki ʻapí, ne fehuʻi ange ʻe he Fineʻeikí pe naʻe fēfē hono ʻahó.

“Naʻá ke ongoʻi fiefia?” Ko e fehuʻi ange ia ʻa e fineʻeikí.

“ʻIo,” ko e tali leʻo siʻi ia ʻa Siosefá. Naʻá ne aʻusia ha taimi fakafiefia. Ne fakalata e vaka vavaá, pea naʻe ifo e hemipēká. Ka naʻá ne hohaʻa ki ha meʻa.

Naʻe toe siofi fakapapauʻi ia ʻe heʻene fineʻeikí. “ʻOku hangē ʻoku ʻikai ke sai ho leʻó. ʻOku ʻi ai ha meʻa ʻoku hoko?”

“Ko e …”

Ne lahi ha ngaahi fehuʻi ʻa Siosefa! Naʻá ne toutou fakakaukau pē ki he lotu ko iá. Ko e hā ne kehekehe ai ia mei he founga naʻá ne lotu ai mo hono fāmilí?

Naʻá ne fehuʻi ange, “Fineʻeiki, naʻe founga fēfē hoʻo lotú kimuʻa peá ke kau ki he Siasí?” Naʻe talaange ʻe Siosefa kiate ia fekauʻaki mo e lotu ʻa e fāmili ʻo Filipé.

“ʻOku hangē ko ha kau Katolika kinautolú, ʻo hangē ko ia naʻá ku ʻi aí” ko ʻene Fineʻeikí ange ia. “Naʻa nau tā e fakaʻilonga ʻo e kolosí ʻaki honau nimá. ʻOkú ke sio ki heʻene hangē ha kolosí? Ko ha fakamanatu ia naʻe pekia ʻa Sīsū maʻatautolu.

Ne malimali ʻa Siosefa. “ʻA ia ʻoku tui mo Filipe kia Sīsū?”

Ne pehē ange e Fineʻeikí, “ʻOku tonu ia. ʻOkú ke manatuʻi e meʻa naʻe lea ʻaki ʻe he tangataʻeiki ʻa Filipé ʻi he lotú?”

Ne pau ke toe kiʻi fakakaukau ʻa Siosefa ki ai. “Naʻá ne fakamālō ki he ʻOtuá ko e ngaahi meʻafoaki kuó Ne foaki mai maʻatautolú … pea naʻá ne lau kau kia Kalaisi!”

“Sio ki ai?” Ko e lea atu ia ʻa e Fineʻeikí mo ʻene malimalí. “ʻOku ʻikai ke tau fuʻu faikehekehe. ʻOku ou fiefia ʻi hoʻo lava ʻo lotu mo e fāmili ʻo Filipé.”

Hili ha ngaahi ʻaho siʻi mei ai, ne haʻu ʻa Filipe ke na vaʻinga. Naʻá na vaʻinga ʻi tuʻa pea ui kinaua ʻe he Tangataʻeikí ki he maʻu meʻatokoni efiafí. Ne lea e kete ʻo Siosefá ʻi heʻena lele ki he peitó.

Naʻe pehē ange ʻa Siosefa, “ʻOku ou fuʻu fiekaia ʻaupito!”

“Mo au pē,” ko Filipe ange ia.

Ne tangutu hifo e taha kotoa ʻi honau tangutuʻanga he tēpilé. Ne tangutu ʻa Filipe ʻi he tafaʻaki ʻo Siosefá. Ne fai ʻe Filipe e fakaʻilonga ʻo e kolosí pea ala atu ki he nima ʻo Siosefá.

Naʻe talaange ʻe Siosefa, “Ko e founga ʻeni ʻoku mau lotu ai ʻi homau falé. ‘Oku mau kūnima, kuikui homau matá, punou homau ʻulú, pea lotu.”

“Ko ia pē?”

“Ko ia pē.”

“Faingofua,” ko Filipe ange ia.

Ne kuikui e mata ʻo Siosefá mo malimali. Naʻá ne fiefia ʻi heʻene lava ʻo lotu mo hono kaungāmeʻá.

ʻOku ʻi ai hoku kaungāmeʻa he akó ʻoku nau Katolika mo Mosilemi, pea ʻoku mau kaungāmeʻa lelei kotoa he ko e founga ia ʻoku finangalo ʻa Sīsū ke tau fakahaaʻi ki he niʻihi kehé.

ʻElisapeti A., taʻu 8, Mitileni Hihifo, ʻIngilani